Kohus jättis vaktsineerimata piirivalvuri tööle

Piusa kordoni vanemkoerajuht Kersti Nüüd saab esialgu piirivalves jätkata. Foto: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees

Tartu ringkonnakohus andis reedel PPA Piusa kordoni vanemkoerajuhile, komissar Kersti Nüüdile PPA vastu esialgse õiguskaitse ning leidis, et PPA-st vaktsineerimata töötajate vallandamine ei pruugi sisejulgeoleku tagamisele kuidagi kaasa aidata.

Kohus rahuldas Kersti Nüüdi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas politsei- ja piirivalveameti mullu 21. detsembri käskkirja tema politseiteenistusest vabastamise kohta kuni antud kohtuasjas kohtuotsuse jõustumiseni.

Kohus keelas politsei- ja piirivalveametil Kersti Nüüdi teenistusest vabastamise COVID-19 läbipõdemist, COVID-19 vaktsineerimise alustamist või vaktsineerimiskuuri läbimist tõendava dokumendi esitamata jätmise tõttu kuni põhiasjas kohtulahendi jõustumiseni.

Põhiasjas taotlevad Kersti Nüüd, teda kohtus esindavad Henno Nurmsalu ning SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri mullu 3. novembri käskkirja tühistamist ja Kersti Nüüdi teenistusest vabastamise keelamist.

PPA peadirektor Elmar Vaher kehtestas mullu 3. novembril oma käskkirjaga kõikidel PPA teenistuskohtadel töötamise tingimuseks vaktsineerituse COVID-19 haigust põhjustava viiruse vastu.

Sama käskkirjaga sätestati tõendi esitamise või vaktsineerimisega alustamise tõendi esitamise tähtpäevaks mullu 12. november ning käskkirjas märgiti, et teenistujaga, kes ei vasta nõutud tingimustele, lõpetatakse teenistus- või töösuhe.

Teenekas koerajuht taotles kohtult esialgset õiguskaitset, kuna teenistusest vabastamisel katkeb tööstaaži arvestus ning teenistusse ennistamise nõuet praegu kehtiva seaduse alusel ei ole ning teenistusest vabastamise korral ei teki õigust väljateenitud aastate pensionile.

Komissar Kersti Nüüd märkis kohtule, et ta töötab koerajuhina põhiliselt asustamata metsapiirkondades ja tema kontakt teiste isikutega on minimaalne.

PPA on enda õigustamisel viidanud vaktsineerimata koerajuhi hüpoteetilisele nakkusohtlikkusele võimaliku migrandikriisi puhkemisel, mis ei ole aga adekvaatne, sest ka siis on jätkuvalt vajalik koerajuhtide töö.

«Kogenud koerajuhi teenistusest vabastamine on palju suurem oht sisejulgeolekule, arvestades seda, et uue koerajuhi ja koera koolitamine võtab aastaid. Detsembrikuu töökogemus on näidanud, et just vaktsineerimata töötajad on taganud Piusa kordoni tõrgeteta töö ajal, kui paljud vaktsineeritud teenistujad olid haiguslehel,» tõdes Kersti Nüüd.

Olukord koroonaviirusega on oluliselt muutunud

Ringkonnakohus märkis, et tänaseks päevaks on olukord seoses koroonaviirusega nii Eestis kui maailmas oluliselt muutunud.

Terviseamet on ringkonnakohtule kinnitanud, et 19. jaanuaril oli omikrontüve osakaal ligi 90 protsenti positiivsetest proovidest ning samal ajal on ilmnenud ka andmeid, mis näitavad, et vaktsineerimise kaitse nakatumise eest on omikrontüve puhul väiksem ja haiguse kulg pigem leebem.

Neist muutunud faktilistest asjaoludest ei ole võimalik ringkonnakohtu hinnangul mööda vaadata ning vastavalt tuleb ringkonnakohtu arvates anda käesolevas asjas vaktsineerimiskohustuse ja mittevaktsineeritute teenistusest vabastamise õiguspärasusele teistsugune hinnang, kui seda tegi riigikohus oma mullu 25. novembri määruses, kui olukord tänasest erines.

Ringkonnakohus nendib, et hinnangud sellele, kuidas aitab vaktsineerimine ära hoida koroonaviirusega nakatumist, on olnud ajas muutuvad, ning seda vaktsiinide tõhususe kahjuks.

PPA tekitas endale vallandamistega suurt kahju

PPA teatas ringkonnakohtule, et PPA-s töötab 4539 teenistujat, kehtestatud vaktsineerimisnõudele vastab 98,9 protsenti töötajatest, vaktsineerimata on 39 töötajat ning neist 37 on teenistusest vabastatud.

Neist andmetest nähtub ringkonnakohtu hinnangul olukord, mida on raske pidada kokkusobivaks proportsionaalsuse põhimõttega. PPA vabastas teenistusest kõik vaktsineerimata teenistujad (välja arvatud kaks), jättes arvestamata selle, et isegi kui nad oleksid kõik koroonaviirusega nakatunud, mis pole ilmselt väga tõenäoline, siis oleks neist raskesti haigestunud terviseameti andmetest lähtudes 1,2 - 4,2 protsenti sõltuvalt sellest, kas valdavam oleks olnud omikron- või deltatüvi.

Vaktsineerimata teenistujate koguarvust – 39 – teeb see vastavalt kas 0,468 või 1,638 isikut ehk reaalselt võinuks raske haigestumine tulla kõne alla maksimaalselt 1-2 inimese puhul.

«Seega on PPA valmis ise vabatahtlikult loobuma 39-st teenistujast (hetkeseisuga on teenistusest vabastatud 37), ehkki samasuguse olukorra säilimisel oleks PPA riskeerinud vaid 1-2 töötaja raske haigestumisega,» tõdes kohus.

«Siinjuures on oluline märkida, et see risk oleks olnud tõenäoliselt veelgi väiksem, kuna terviseameti andmetest nähtuvalt saab arvestatavast riskirühmast rääkida alates vanusest 60+, kuid PPA teenistujate keskmine vanus on oluliselt noorem ehk 41,7, mistõttu oleks ka raske haigestumise tõenäosus vaktsineerimata töötajate seas olnud ilmselt oluliselt väiksem,» sedastas ringkonnakohus.

«Lisaks on oluline välja tuua see, et isegi kui raskeid haigestumisi oleks esinenud, oleks teenistujate eemalolek olnud üksnes ajutine. Teenistusest vabastamine on aga reeglina lõplik,» leidis kohus.

Kokkuvõttes ei näe ringkonnakohus, et valitud meede - vaktsineerimiskohustus ja mittevaktsineeritute teenistusest vabastamine - aitaks neil tingimustel kaasa PPA väidetud eesmärgi ehk riigi sisejulgeoleku tagamisele. «Abinõu, mis ei ole eesmärgi saavutamiseks sobiv, ei saa olla ka vajalik ega mõõdukas,» kinnitas ringkonnakohus.