Tomi Saluveer: farmerid hädas

Tomi Saluveer Foto: Arvo Meeks

Seakasvatajad on praegu seisus, mil neil on mõistlikum seasöödaks kasvatatud teravili ära müüa, mitte sigadele ette anda ning lihakeha hiljem alla omahinna maha müüa. Eesti seakasvatus on sügavas kriisis.

Sealiha hinda mõjutab Saksamaa lihabörsi hind, millest lähtuvad ka kohalikud lihatööstused. Praegu makstakse rümba kilo eest seakasvatajatele 1 euro 20 senti. Kõrgete söödahindade tõttu kulub farmeril ühe kilo liha tootmiseks reaalselt aga ligi kaks eurot. Sajakilose sea kasvatamisele kulub 200 eurot, laudauksel saab tema eest aga vaid 120 eurot. Farmer maksab seega kümme kuud kestva töörõõmu eest 80 eurot iga sea eest ise peale.

Maailma majanduses mõjutab kõik kõike. Erandiks pole ka põllumajandus, mis sõltub nii kütuse, energia kui ka tooraine hinnast. Sealihatootjatel on olukord eriti hull just tooraine pärast. Söödavilja hind on aastaga kahekordistunud, mistõttu farme juba suletakse või plaanitakse seda lähiajal teha.

Oma seafarmi sulgeb ka Põlvamaal tegutsev Haameri talu. Perenaine Ave Haamer kinnitas, et nad ei ole Eestis ainsad, kes on mõelnud seakasvatuse lõpetamise või selle vähendamise peale. Talle helistavad hädas seakasvatajad üle Eesti ning küsivad muu hulgas kontakte Poolas, kuhu nad saaks põrsad realiseerida.

Loodetavasti ei jäta Eesti farmerid raskuste kiuste siiski jonni ning saame ka tulevikus panna lauale eestimaise sealiha.

Hädas on eelkõige need, kelle sissetulekud sõltuvad vabaturuhinnast ja sealiha börsihindadest Saksamaal. Veidi parem on olukord neil, kes toodangut maksimaalselt väärindavad ning ise ka pakendavad ja turustavad.

Kuid vahe Eestis toodetud sealiha omahinna ja Lääne-Euroopa dotatsioonide toel elavates riikides kujuneva börsihinna vahel on sellegipoolest röögatu. Toetused või õigemini nende puudumine on selles kontekstis endiselt teema, mis põllumehi Euroopa turu konkurentsis tõsiselt ärritab.

Sealiha hinda mõjutab oluliselt ka Hiina turg, mis taastub sigade Aafrika katku järel tekkinud sealiha puudujäägist. Oma jälje on lihatootmisesse jätnud veel koroonaviirus, mille tõttu suleti Euroopas mitu lihatööstust. Koroona ja seakatku kõrval peavad seakasvatajad jätkuvalt arvestama veel kõiksuguste keskkonnanõuete ja muu bürokraatiaga.

Sealiha tootmist ja selle hinda mõjutavaid tegureid on palju ning keeruliste aegade tõttu võib karta, et sigade arv langeb Eestis tänavu alla 300 000. Loodetavasti ei jäta Eesti farmerid raskuste kiuste siiski jonni ning saame ka tulevikus panna lauale eestimaise sealiha.