Jala kaotanud noor mees: elu koosneb lahingutest, mis tuleb võita

Romet Pazuhanitš oma kodus Mõnistes. Raskustest ja katsumustest hoolimata on ta optimistlik ja tegutsemistahet täis. Foto: Arvo Meeks

Isegi kõige tumedamate pilvede tagant tuleb alati näha päikest. Nõnda ütleb 27-aastane Romet Pazuhanitš, kes diabeedist tingitud põletiku tõttu kaotas vasaku jala altpoolt põlve ning teiselt jalalt varba.

«Tuleb võtta vastu kõike seda, mida elu annab ja pakub ning leppida sellega. Ja igas halvas tuleb alati leida ka midagi head,» tõdeb ta, kui kõnnime Võrus Tamula ääres. Kui ei teaks, et ta kannab jalaproteesi, siis ega kaugelt vaadates tema kõnnaku järgi sellest aru saagi.

«Mina ennast kõrvalt hinnata ei oska: tunnen ainult, et lonkan ja vahepeal koperdan. Aga on inimesi, kes vaadanud minu kõndimist ja küsinud: kumb jalg sul see protees siis on?» räägib Mõniste kogukonnahing ja Kaitseliidu Võrumaa maleva pikaaegne noortejuht – noor mees, kes hoolimata kõigest püüab olla optimistlik, ja on ka.