R, 9.12.2022

INTERVJUU ⟩ Jüri Ratas: koroonapassil pole enam sisu, nakatuvad kõik

Ametites kehtiv vaktsineerimise nõue tuleb üle vaadata
Arved Breidaks
, reporter
Jüri Ratas: koroonapassil pole enam sisu, nakatuvad kõik
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 10
Reedel Setomaad külastanud riigikogu esimees Jüri Ratas ütles, et koroonapass kui ka muud piirangud on oma mõju kaotanud ning tuleks kaotada.
Reedel Setomaad külastanud riigikogu esimees Jüri Ratas ütles, et koroonapass kui ka muud piirangud on oma mõju kaotanud ning tuleks kaotada. Foto: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti ühiskond on valinud oma vaktsineerituse taseme ja suurt edasiminekut pole siit loota. Kui 35-40 protsenti inimestest jäävadki vaktsineerimata, ei saa neid seetõttu ühiskonnast välja lülitada, leiab riigikogu esimees Jüri Ratas intervjuus Lõuna-Eesti Postimehele.

Viimati kui Võrumaal käisite, lõppes see teil positiivse koroonatestiga. See oli mullu detsembris. Praegu on nakatumisnäitajad löönud kõiki varasemaid rekordeid, ometi nõuate valitsuselt ühiskonna kiiret avamist, koroonapassi kaotamist. Miks?

Nii nagu on härra [viroloog Andres] Merits öelnud, ma jagan seda seisukohta, ei ole mõtet hoida dokumenti, mis ei tööta. Omal hetkel, omal ajamomentumil oli koroonapassidel sisu, täna seda ei ole. Omikroniga nakatuvad kõik, nakatuvad need, kes on vaktsineeritud, need, kes on vaktsineerimata, haiglate koormus on olnud viimastel nädalatel, kui me räägime sümptomaatilistest haigetest ehk need, kes lähevad haiglasse Covid-19 tõttu, üsna stabiilne. Intensiivravi on langenud.

Vaimne tervis on muutunud järjest keerulisemaks, stress on tõusnud. Ei ole mõtet ühiskonda, peresid, lapsi, sugulasi, sõpru lõhki lüüa. Nakatuvad kõik ja seetõttu tuleb see koroonapass maha võtta.

Vaktsineerimisnäitajad Lõuna-Eestis on 60-65 protsendi vahel. On see piisav, et ühiskonda avada?

Ma arvan, et ühiskond on ise selle protsendi valinud. Siit teha mingit suurt hüpet... Keskerakonna idee mõni aeg tagasi oli maksta näiteks riskigrupile ja eakatele inimestele, kui nad teevad esimese doosi või tõhustusdoosi, rahalist toetust. See oleks võinud seda vatsineerimistaset üles viia. Need, kes on valinud selle tee (s.t vaktsineerimise), mina arvan, et see on õige tee, tõhustusdoos on õige tee, ma toetan seda. Nüüd hoida 35-40 protsenti ühiskonnast eemal (s.t vaktsineerimata inimesi), ma küll seda õigeks ei pea.

Usk sellesse, et vaktsineeritute protsent võiks oluliselt tõusta, on ära kadunud?

Kui te ütlesite «oluliselt», ma arvan, et seda on keeruline täna teha ilma mingisuguse uue motivatsioonimeetmeta ja ma arvan, et täna selle motivatsioonimeetme mõju ei oleks kindlasti see, mis mõni aeg tagasi.

Terviseametist ja teadusnõukojast kostab vastupidist arvamust, et piiranguid võiks veel hoida. Kui palju on Keskerakonna initsiatiivis teaduspõhist lähenemist ja kui palju on sellist tunnetust, mis Eestis rahva seas ringi liikudes on tekkinud?

Keskerakond on kriisi esimesest sekundist peale olnud selle katla keskel ja ma arvan, et meie ministritel on samuti kogemus. Teiselt poolt: teadusnõukoja endised liikmed, nii Irja Lutsar kui Andres Merits, on samuti öelnud, et Covid pass ei tööta. Seda on öelnud isegi endine sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse ja paljud selle valdkonna spetsialistid ütlevad, et sellega ei ole täna enam mõtet jätkata.

Nii et kui siit midagi otsida, siis otsida seda, mis on reaalne, sisuline seis. Meil on pass, mis ei tööta ja ühiskonnal on ootus, et koroonapassid võetaks maha. Meie (s.t Keskerakond) oleks võtnud need maha 7. veebruarist ja liikunud ambitsioonikama tempoga. Täna on kokkulepe [Reformierakonnga] olemas, ma loen seda rahuldavaks kokkuleppeks.

Nüüd kui rääkida teistest piirangutest, siis ma arvan, et ka siin, olgu see [lõbustusasutuste sulgemine kella] 23.00, olgu need maskid, olgu see arv, kui palju tohib olla külastajaid erinevatel üritustel, minu meelest ka siin tuleb liikuda edasi nende piirangute mahavõtmisega.

Lisaks ma tahan öelda, et ka haridussüsteemis peaks olema lähenemine ühesugune, ühetaoline. Ei ole vahet, kas ma istun kaheksa tundi oma pinginaabriga või kaheksa tundi olen kodus oma õe-vennaga. Kui lapsel ei ole haigust, siis mingu kooli.

Nädalapäevad tagasi andis ringkonnakohus vaktsineerimisest keeldunud, selletõttu vallandatud ja enda kaitseks kohtusse pöördunud piirivalvur Kersti Nüüdile esmase õiguskaitse. Kohus leidis, et vaktsineerimata töötajate vallandamine PPAs ei suurenda Eesti julgeolekut. Mis te arvate, kas see, et PPA ja kaitsevägi nõuab oma töötajate vaktsineerimist, on praegustes oludes enam mõistlik?

Ma arvan, et see tuleb üle vaadata tänastes oludes.

Vaktsineerimisnõue tuleks tühistada?

Need on ametite otsused, seda otsust ei tee poliitikud, aga ma arvan, et üle tuleks vaadata küll. Inimesed, kes on aastakümneid selles sektoris töötanud, siseturvalisuses, laiapindses riigikaitses, meil pole nii palju neid inimesi. Kõik on väärtuslikud inimesed Eesti riigi jaoks.

Kohus andis mõista, et vaktsineerimata inimeste vallandamine ei tugevda riigikaitset.

Nagu ma ütlesin, tuleks kindlasti üle vaadata ja ma tean, et siseminister seda ülevaatuse ettevalmistust juba teeb.

Kuidas on pandeemia Eesti ühiskonnale mõjunud?

Raskelt on mõjunud. Kindlasti meie vaimne tervis on väga tugevalt saanud kannatada, stress on tõusnud. Ausalt öeldes need kaadrid, need pildid, mis eile olid [meeleavaldusel Toompeal], ma ei saa neid kuidagi heaks kiita. Rünnak politsei vastu, olgu see füüsiline, olgu see sõnaline, olgu see lumepall, on rünnak Eesti riigi vastu. See näitab, kui rasked need pinged ühiskonnas on.

Kas Eesti on ka midagi võitnud?

On kindlasti ka plusspoolele asju. Teadus- ja arendustegevuse [rahastamine] tõusis ühele protsendile [SKPst] eelmise valitsuse otsusega. Eelmises valitsuses, kohe kui koroona algas, lõime me teadusnõukoja ja valitsus hakkas tegema otsuseid koostöös teadlastega. Minu kummardus siin teadusnõukoja tänastele ja eelmistele liikmetele. Ma isiklikult töötasin professor Lutsariga sel ajal igapäevaselt koostöös, ta oli nagu valitsuses 16. liige.

Kas pingeid, mis neljapäeval Toompeal lahvatasid, on neid võimalik siluda?

Neid tuleb siluda ja see on poliitikute töö. Nii nagu ütles ka meie uus president, on tema ülesanne Eestimaa taas kokku õmmelda ja ma toetan sellist sildade ehitamise ja meie-ühiskonna tunnetust. See on väga vajalik. Sidus riik, sidus ühiskond on kõige parem julgeolekugarantii.

Märksõnad
Tagasi üles