Metsaomanikke pahandab kabinetivaikuses sündinud otsus

Piiranguvööndisse jääb enam kui 12 000 hektarit elupaigatüüpidele vastavaid alasid erametsas, kus seni oli raie lubatud. Foto: Leelo Kukk

Keskkonnaamet peatab esialgu kuni 28 kuuks raied Natura 2000 alade metsaelupaigatüüpides, Erametsakeskuse väitel sündis raiekeeld kabinetivaikuses ja seotud osapooltele valetades.

Piiranguvööndisse jääb enam kui 12 000 hektarit elupaigatüüpidele vastavaid alasid erametsas, kus seni oli raie lubatud.

Euroopa Komisjon algatas Eesti riigi suhtes rikkumismenetluse, milles heidetakse ette, et me ei hinda raiete lubamisel piisavalt mõjusid elupaikadele. Elupaik on looduslike tingimuste kogum, mis on vajalik, et liik saaks selles kohas elada.

„Riigi ülesanne on tagada, et kaitsmist vajavad väärtused oleks inventeeritud ja hoitud ka majandatavates piiranguvööndi metsades. Peatame raied Natura metsaelupaikades seepärast, et tagada nende säilimine,“ ütles keskkonnaminister Erki Savisaar. Keskkonnaministri sõnul plaanib ministeerium esitada ettepaneku Looduskaitseseaduse muutmiseks, mis tagaks metsaelupaikadele lõpliku kaitse.

"Loomulikult püüame vähendada rikkumismenetluse Euroopa Kohtusse jõudmise tõenäosust, sest kaotajaks jäädes peab trahvi maksma Eesti rahvas,“ tõdes Savisaar. Maksimaalne trahvimäär, mis meid ohustab, on kuni 17,7 miljonit eurot ühekordse maksena, millele võib lisanduda kuni 6,9 miljonit eurot aastas tagasiulatuvalt 2004. aastast, mis tuleks tasuda liikmesriigile eraldatud Euroopa Liidu vahenditest.

Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul on väärtuslikke metsaelupaiku piiranguvööndites hinnanguliselt 42 358 hektaril, neist 12 685 hektarit erametsades ning 29 673 hektari riigimaal või segaomandis. „Selleks, et võimalik negatiivne mõju elupaikadele ära hoida, peatame raied seniks, kuni elupaikade olemasolu on lõplikult selge. Kinnituse annavad täiendavad inventuurid. Keskkonnaameti hinnangul on üheksal juhul kümnest tegemist elupaikadega. Natura alad moodustati juba 2004. aastal, seetõttu kontrollime nüüd veel täiendavalt üle, et seatavad piirangud oleksid ajakohased ning elupaigad kaitstud,“ rääkis Vakra.

Looduskaitseliste piirangute tõttu Natura 2000 erametsamaal saamata jäävat tulu kompenseerib Eesti riik erametsaomanikule SA Erametsakeskus kaudu. Kinnitatud elupaiga olemasolul erametsas on metsaomanikul õigus kompensatsioonile 60 või 110 eurot hektari kohta aastas, sõltuvalt sellest, kas elupaik asub piirangu- või sihtkaitsevööndis. "Olen seda meelt, et see kompensatsioon võiks olla ühesugune, ehk kui piiranguvööndis metsaelupaikades raiuda ei lubata, siis peaks toetusmäär olema sama suur kui sihtkaitsevööndis,“ rääkis keskkonnaminister, rõhutades, et kui sihtkaitsevööndisse lisandub rohkem metsaelupaiku, on vaja leida lisavahendeid ka kompensatsioonide maksmiseks.

Erametsaliit taunib

Erametsaliit taunib otsust peatada raied Natura 2000 ala piiranguvööndites vähemalt 28 kuuks olukorras, kus riik seab eraomanikele sisuliselt üle öö majandamispiirangud ilma seotud osapooli aruteludesse kaasamata ja ümarlauale kutsutud osalistele otsesõnu valetades.

Eesti Erametsaliit erametsaomanike esindusorganisatsioonina sai kutse keskkonnaministeeriumis toimunud ümarlauale nädal tagasi. Ümarlaual sooviti rääkida läbi, millised on võimalused metsaalade kaitseks Natura aladel. Erametsaliit küsis enne kohtumist Keskkonnaametilt materjale, tutvumaks riigi nägemusega metsaelupaikade kaitsmise võimaluste kohta. Sellele päringule vastas Keskkonnaameti esindaja kirjalikult, et võimalikke lahendusi arutatakse kohapeal ning materjale ümarlauaks ette valmistatud ei ole.

Ümarlaual pandi metsaomanikud fakti ette, et kogu Natura alale tulevad raiepiirangud. „On lubamatu, et riigiasutus valetab teadlikult olulise huvigrupi esindajatele, keda kabinetivaikuses tehtud otsus kõige enam mõjutab,“ kommenteeris Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Euroopa Komisjon on Natura alade määratlemiseks andnud suunised, et huvirühmade, eriti maaomanikega tuleb läbi rääkida ja Natura ala ei tähenda metsamajandamise lõppu. Kui niimoodi asju otsustatakse, siis on see (loodushoius) demokraatia lõpp.”

Erametsaliidu hinnangul käsitletakse kõnealuseid metsaalasid hüvitamise mõttes jätkuvalt piiranguvööndina, ehkki raiete peatamisega on need muudetud sisuliselt sihtkaitsevööndiks. "See tähendab erametsaomanikele 12 685 hektari eest minimaalselt 634 000 eurot saamata jäävat kompensatsiooni aastas, rääkimata metsa majandamisest saamata jäävast tulust, mis on kordades suurem,“ kommenteeris Eelmaa.

Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 32 ütleb, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud ning omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada seaduses sätestatud juhtudel ainult õiglase ja kohese hüvituse eest. „Hüvitise määr on püsinud muutumatuna ligemale 15 aastat, mida tänastes oludes ei saa kuidagi pidada õiglaseks,“ rõhutas Eelmaa. „Keskkonnaminister küll räägib vajadusest leida lisavahendeid kompensatsioonide maksmiseks, kuid riigipoolne venitamine nende leidmisel ei kõnele metsaomanike võrdse kohtlemise eest.“

Erametsaliit leiab, et majanduspiirangute kehtestamisel eraomandile tuleb tekitatud kahju hüvitada kohe, mitte siis, kui see on riigile mugavam.