/nginx/o/2019/06/27/12304064t1h28b2.jpg)
/nginx/o/2022/02/08/14354230t1h1e16.jpg)
Meie energiapoliitikas pole senimaani suudetud anda selgesõnalist vastust küsimusele, kust hakkame saama elektrit sel ajal, kui tuul ei puhu ning päike ei käi kõrgel.
Mati Määrits: kui tuul ei puhu ja päike ei paista
Väärt mõttearenduse esitas sellel teemal 5. veebruari Postimehes teaduste akadeemia president Tarmo Soomere. Artikli põhisõnum on: puu kasutamine elektri tootmiseks on ebaefektiivne, küll saab seda kasutada juhitavaks energiatootmiseks.
Euroopa teaduste akadeemiate teadusnõukoja analüüsi järgi toob nii kliimaneutraalsus aastaks 2050 kui ka kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise vähendamise Pariisi lepe praeguste prognooside alusel enesega kaasa biomassist energia tootmise järsu kasvu.
Suur osa sellest peab arvatavasti tulema nii või teisiti metsast, puupõldudelt või energiavõsast, sest mitte kusagilt mujalt ei ole energia tootmiseks vajalikku biomassi lihtsalt võtta.
Samas viitab Soomere vastuolule, mille kohaselt seesama Euroopa Liit soovitab Eestis raiemahtusid järsult vähendada. Sama lokku taovad ka meie enda looduskaitsjad.
Sestap kummitab küllap paljude, eeskätt maal elavate inimeste peas küsimus, mida me siis lõppude lõpuks tegema peame: raiemahtusid vähendama või niinimetatud PRIA põllud, kus praegu üksnes heina ja peale kasvavat võsa niidetakse, hoopis metsa täis istutama?
Puu kasutamine elektri tootmiseks on ebaefektiivne, küll saab seda kasutada juhitavaks energiatootmiseks.
On tõsi, et ühe energiaühiku tootmiseks energiavõsas või puupõllul on päikesepaneelide või tuulikutega võrreldes vaja 50–100 korda suuremat pinda. Samas, kui meil on tootmisest väljas tuhandeid hektareid maad, miks siis seda mitte kasutada energia varustuskindluse tagamiseks?
Seega võiks nii Euroopa Liidu juhtorganid kui ka me ise lõpuks ära otsustada, kas meil on neid maid vaja hoida igaks juhuks toidu tootmiseks või siis panna need päikeselt tulevat energiat salvestama ning ühtlasi süsihappegaasi siduma. Loodetavasti sobib niisugune variant ka vähemalt osale keskkonnakaitsjatest.
Ning lõpetuseks – enne kui keegi kavatseb metsaraie teemal taas kusagil sõna võtta, vaadaku palun Youtube’ist videot ««Kaitstud» metsad». Ning mõelgu seejuures rahulikult järele: kas me sellist Eestit tahamegi?