:format(webp)/nginx/o/2022/02/10/14358358t1he56f.jpg)
Ehkki endine riigikogu liige, Võru linnapea, maavanem, vallavanem ning eelmised neli aastat Võru linnavolikogu tööd juhtinud Ülo Tulik (64) pole kunagi varjanud, et põeb vähki, teadis sellest veel hiljaaegu peamiselt siiski tema lähiringkond.
Suurem avalikkus sai poolteist aastat tagasi avastatud haigusest teada läinud nädalal, kui vähiravifond Kingitud Elu tema võitlust toetama hakkas ning annetusi koguma asus. Ravi, mida haigekassa ei rahasta, läheb järgmisel kolmel kuul maksma ligi 18 000 eurot.
«Olen väga tänulik Kingitud Elule, et nad selle otsuse tegid. Oleksime summa ka suguvõsast kokku saanud, aga see oleks hulga aega nõudnud, mistõttu oleks saanud siis ravi hiljem alustada,» tõdes Tulik. Annetuse on teinud, helistanud ning tervise kohta küsinud teiste seas needki, kellega pikaaegne poliitik näiteks seitse-kaheksa aastat kokku saanud ei ole.
Teisipäeva hommikul teatas fond, et toonaseks juba neli päeva kestnud annetuskampaania käigus on oma panuse andnud ligi 400 inimest, toetust oli selleks ajaks kogunenud üle 13 000 eurot. «Kui kõik annetatud raha minule ära ei kulu, saab selle kellelegi teisele abivajajale suunata, sest mina kasutan praegu ka omakorda heade annetajate raha, mis pole minu isikuga seotud,» lausus Tulik.
«Kui vormistada end fondi kodulehel püsiannetajaks, siis viis-kümme eurot annetusena kuus ei määra paljudel elukvaliteedis mitte midagi. Kui aga annetajaid on tuhat, kaks või kolm tuhat, on see abiks inimestele nagu mina, kes haigust põevad ja kellele vajalik ravim kahjuks haigekassa rahastatavate ravimite nimekirjas veel pole. Ravi puhul on oluline, et seda saaks võimalikult ruttu alustada. Olen ka isegi nüüd vähiravifondi püsiannetaja, nagu ka paljud sõbrad ja tuttavad ja minu lapsed, vanem tütar oli juba enne,» lisas kunagine tipp-poliitik.
Diagnoos: vähk
Kunagi oli aeg, mil oma haigustest ei räägitud. Nüüd on asjad mitmel põhjusel muutunud. Ülo Tulik rääkis enda loo tänutundest vähiravifondi, annetajate ja toetajate vastu. «Pean õigeks neist asjadest kõnelda, endalgi on siis kergem,» tõdes ta.
Kõik sai alguse poolteist aastat tagasi, kui Tulik oli just koroona läbi põdenud ning sattus osalema Tartu ülikooli kolmeaastasesse koroonauuringu programmi, mille käigus võeti teatud perioodi tagant 15-16 vere-süljeproovi.
«Doktor Agnes Aart Võru haiglast, kellele ma olen väga tänulik, ütles, et sul ei ole verenäitajad korras ning saatis «toru» neelama, võeti proovid. Need olid positiivsed.» Diagnoos: maovähk metastaasidega maksas ja maopealsetes lümfisõlmedes.
Vähi olemasolu kehas tuli Tulikule endalegi iseenesestmõistetavalt ebameeldiva üllatusena, sest enesetunne ei viidanud raskele haigusele mitte kuidagi: endiselt sai mees mängida korvpalli ning teha muud sporti ning igapäevaseid asju. «Tegelikult on hea meel, sest mida varem avastatakse, seda parem on ravida,» lausus kurja tõve avastamise ajal Võru linnavolikogu esimehe ametit pidanud Tulik.
Raviarstid Andrus Mägi ja Kristiina Ojamaa määrasid talle keemiaravi, mida tehti kolmekuuliste tsüklitena, sama aja tagant viidi läbi ka kompuuteruuringud. Selgus, et ravi tulemusena oli küll osa algselt lümfisõlmedesse jõudnud siirdeid mõnevõrra vähenenud, kuid seevastu metastaasid maksas on kogu aeg suurenenud. «Alguses kahtlustati vähki ka kopsus, aga pärast tuli välja, et need kõrvalekalded olid koroona läbipõdemise tulemus. On hea, et arstid räägivad tõtt, ütlevad olukorra välja ning räägivad kõikidest võimalustest,» lausus Tulik.
«Kui kõik annetatud raha ära ei kulu, siis saab selle kellelegi teisele abivajajale suunata, sest mina kasutan praegu ka omakorda heade annetajate raha, mis pole minu isikuga seotud.»
Et eelmised kolm raviskeemi kasvajate olulist taandumist kaasa toonud ei ole, samuti said otsa haigekassa poolt rahastatavad raviskeemid, tegi doktor Mägi patsiendile ettepaneku pöörduda Kingitud Elu poole immuunravimi rahastamise taotlemiseks.
«Minul on meelsus positiivne, doktor Mägi ka ütles, et vajalik ravim on olemas. Selle kohta on hiljuti avaldatud üsna perspektiivikate väljavaadetega uurimus just minul avastatud vähitüübi kohta, peaks aitama.»
Eestis tehti maksabiopsia, vähiraku tüve kindlaks määramiseks saadeti biopsiaproov Saksamaale, kokku tulnud arstide konsiilium Tartu ülikooli kliinikumis otsustas uue ravi kasuks, vastav soovitus tuli ka Saksamaalt.
Et viimasest keemiaravist oli möödunud poolteist kuud, ei saanud järgmist ravi alustada kohe. Läinud reedel käis Tulik Tartus ravil, esmaspäevast võtab Kingitud Elu fondi kaudu taotletud immuunravimit. «Viis päeva tablette, kaks päeva vahet, siis viis päeva tablette, siis Tartus kolm tundi tilguti all – selline on raviprotseduur. Neli tabletti hommikul pärast sööki, neli õhtul – rohtude päevane maksumus on 300 eurot,» rääkis ta. Uued rohud kõrvalmõjusid kaasa toonud ei ole.
Et vähist saaks jagu
Seda, milliseid tulemusi uus ravim võitluses vähiga annab, saab teada kahe ja poole kuu pärast, kui tehakse järgmine kompuuteruuring. «Doktor ütles küll, et ravi ei pruugi kolme kuuga piirduda, aga praegu on lootus olemas, et need asjad saavad rea peale. Elame selle nimel, et vähist saaks lahti.»
Usku ning lootust annab ka tõik, et tema sõbral avastati vähk kolmes organis, nüüdseks on kõik need kolded saadud kontrolli alla. «Sõber on heas füüsilises vormis, paremas kui mina, eks ta ole ka kolm aastat noorem. Tema pealt on näha, mis praktikas on olnud.»
Ka on Tulik väga rahul, et Tartu ülikooli kliinikum on suutnud epideemia ajal hoida tavapärases töös onkoloogiaosakonna. Tänu sellele on raviprotseduurid toimunud täpselt nõnda, kui arstid on planeerinud.
Ehkki enesetunne on parem kui keemiaravi ajal, võttis teenekas poliitik korraks puhkuse ning otsustas sel nädalal Värska sanatooriumisse taastuma ja raviprotseduure saama minna. «Keemiaravi tõttu on jalgu vaja pisut turgutada – tallad torgivad ja on tundetud senini, liikumine mõnevõrra raskendatud. Keskendungi nüüd nendele, saades jalgadele taastusprotseduure. Kohalik arst pani kokku 15 raviprotseduurist koosneva raviplaani. Laupäeval saan välja.»
ASi Lõuna-Eesti Hooldekeskus juhatuse liikmena töötav Tulik on tänulik ka oma tööandjale, kes on olnud väga heatahtlik ja mõistev, kui on olnud vajadus minna arstile või kui keemiaravi andis enesetundele tunda kaks-kolm päeva hiljem ning vaja oli kodus olla. «Järgmisest nädalast olen jälle tööl, teatud protsesse tuleb siiski jälgida,» nentis ta.
Mis aga on saanud poliitikast?
Ehkki pärast möödunud kohalikke valimisi Tulik Võru linnavolikogusse keskerakondlasi esindama ei pääsenud, oli see tema sõnutsi pigem teadliku valiku tulemus, sest ta ei käinud ka ühelgi valimisüritusel. «Arvan, et olen poliitilise tööga ühele poole saanud. Las nooremad tegutsevad, praegu peab elu rahulikumalt võtma. See on olnud töö, mille üle võib rahulolu tunda, aga see on olnud ka töö, mis on ehk kõige rohkem närvirakke kulutanud.»
Tulik avaldas lootust, et uus linnavolikogu toimetab sama usinasti nagu eelmine. «Eelmine volikogu oli üks kõige töövõimelisemaid volikogusid läbi aegade Võru linnas. Seda ilmestas eelkõige hea koostöö linnavalitsusega,» märkis ta.
/nginx/o/2021/04/26/13746602t1h8227.jpg)