Arved Breidaks: lõikeaed on endiselt vajalik

Arved Breidaks
, reporter
Copy
Arved Breidaks
Arved Breidaks Foto: Arvo Meeks

Eelmisel nädalal ilmnes, et mullu idapiirile paigaldatud lõiketraadis vigastas üks põdravasikas end surmavalt. Kahju muidugi. Kas nüüd peaks inimeste vastu tõkkeks seatud tara kokku kerima?

Et lõiketara on loomadele ohtlik, sellele juhiti tähelepanu juba sügisel. Mõni väiksem neljajalgne mahub sealt läbi sibama, aga suurem takerdub, hakkab rapsima ja looma elu lõpp on vaevaline.

Aastate eest sõitsin sügisõhtul metsa vahel otsa kitsele, pärast oli enesetunne vilets küll. Süüdistada ennast küll ei osanud, aga kahju oli loomast ikkagi. Mis temast sai, ei tea, sest kadus teine pärast kokkupõrget üle tee metsa ja teda otsima minna ei tundunud mõistlik.

Aastas sureb või saab Eesti teedel vigastada mitu tuhat looma. Suurema loomaga kokkupõrge registreeritakse, aga kui palju siile, rebaseid või kährikuid sõiduteel laiaks litsutakse, selle üle täpset arvestust vaevalt peetakse. Transpordiamet soovitab küll pimedal ajal autojuhtidel tähelepanelik olla, aga enamasti käib kokkupõrge nii ootamatult ja kiiresti, et aega reageerimiseks juhil sisuliselt pole. Ent ega autosõit sellepärast veel tegemata jää.

Mida teha aga piiritaraga, kuhu takerdub loomi küllap edaspidigi? Arvan, et nagu me peame paratamatuks loomade hukku sõiduteel, tuleb leppida ka sellega, et mõni sureb piiritraadis, kuni see asendatakse püsiva taraga.

Suurema loomaga kokkupõrge registreeritakse, aga kui palju siile, rebaseid või kährikuid sõideel laiaks litsutakse, selle üle täpset arvestust vaevalt peetakse.

Lõikeaed seati piirile ajal, mil Valgevene sokutas Leetu ja Poola illegaalseid immigrante, et segadust külvata. Võimalus, et Venemaa kasutab sama relva Eesti vastu, on endiselt olemas. Traat inimesi ei peata, aga aeglustab liikumist küll. Sellest ei saa läbi tormata nagu lepavõsast, vaid see suunab ringi minema või tangidega teed lahti lõikama. See annab vajalikku lisaaega vastuvõtuks valmistuda.

Millest väga palju pole räägitud, on sigarettide salakaubandus, mida harrastavad hõlptulu otsivad Petseri noored mehed. Veel eelmise kümnendi keskpaigas lokanud suitsuveole on piirivalve päitsed pähe saanud. Sihtide puhastamine puudest, valveseadmed, piiritaristu alanud ehitus ja nüüd rajatud traataed on illegaalse suitsuäri muutnud marginaalseks.

Kui meie piiriturvalisuse hind on mõned õnnetult hukka saanud põdrad ja kitsed, siis võibolla tuleb sellega leppida, nagu oleme leppinud loomade hukkumisega liikluses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles