Võrumaal Järveres kiirreageerija surmaga lõppenud õnnetuse uurimine lõpetati

Võrumaal Järvere lasketiirus leidis oktoobri lõpus aset õnnetus, milles hukkus 26-aastane politseinik. Foto: Sten Mahov

Prokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse, milles uuriti eelmise aasta 28. oktoobril Võrumaal Järvere lasketiirus kiirreageerija surmaga lõppenud õnnetuse asjaolusid. Uurimine lõpetati, sest kogutud tõendite põhjal ei ole alust kedagi kuriteos kahtlustada.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Kairi Kaldoja sõnul oli tegemist traagilise õnnetusega. «Politsei taktikalise laskeharjutuse ajal toimunud kurbade tagajärgedega sündmus puudutas kõiki politseinikke. See oli arusaamatu, kuidas sai rutiinne laskeharjutus lõppeda kiirreageerija surmaga. Kuna küsimusi oli palju, alustasime neile vastuste leidmiseks ja asjaolude kontrollimiseks kriminaalmenetlust,» ütles Kaldoja.

Kriminaalmenetluse viis läbi PPA sisekontrollibüroo Lõuna sisekontrollitalitus, mille juht Tiit Melts ütles, et kahjuks ei too mitte miski tagasi kaotatud pereliiget, kolleegi ja sõpra ega leevenda lähedaste ja politseipere kaotusvalu. «Vähim, mida sellise õnnetuse järel teha saime, oli anda perele ja teistele vastus, kuidas sai selline õnnetus juhtuda,» märkis Melts.

Laskeharjutus nägi ette, et kaks 3-liikmelist meeskonda liiguvad paralleelselt kahel eraldiseisval rajal märklaudade suunas. Varje tagant varje taha liikudes tuli neil vaheldumisi märklaudade pihta tulistada ehk kattetuld teha selleks, et teine meeskond saaks oma rajal samal ajal järgmise varje taha liikuda. Ühel hetkel jooksis Joonas ootamatult teise meeskonna rajale tulesektorisse, kus tema kolleeg samal ajal varje tagant märklauda tulistas. Kuna liikumine toimus varjete vahel, oli nähtavus piiratud ning laskmisele ja sihtimisele keskendunud politseinik ei näinud Joonast enne, kui oli juba liiga hilja. Juhtunut märgates andis instruktor käskluse «Tuli, seis!» ning seda kohe ka tehti. Paraku ei olnud reageerimiseks enam piisavalt aega, sest Joonas oli juba saanud surmava tabamuse.

«Selline sündmuste kulg oli ettearvamatu nii harjutusel osalenud kiirreageerijatele kui ka menetlust läbi viinud uurijatele. Seda enam, et samalaadset harjutust oli tol päeval mitu korda läbi tehtud ning pikalt kokku töötanud kiirreageerijate üksusele olid sellised harjutused igapäevane töö osa,» sõnas Tiit Melts.

Pärast kogutud tõendite hindamist otsustas prokuratuur, et ei ole alust kellelegi kuriteokahtlustuse esitamiseks. «Uurimise käigus kuulati üle kõik laskeharjutuses osalenud kiirreageerijad ja instruktorid, analüüsiti videomaterjali, tehti ekspertiise, arvutusi, simulatsioone ja palju muud. Kõike seda hinnates oleme veendunud, et kellegi tegevuses ei olnud pahatahtlikkust ega hooletust määral, mis annaks aluse ette heita kuriteo toimepanemist,» ütles juhtivprokurör Kairi Kaldoja.

Uurimise ajal tehti ka põhjalik analüüs, mille käigus anti hinnang laskeharjutuse läbiviimisele, vastavatele regulatsioonidele ning politseinike tegevusele nii õiguslikult kui ka turvataktikaliselt. Tiit Melts tõi välja, et kehtivates regulatsioonides ja harjutusel osalenud politseinike tegevuses tuvastati küll parandamist vajavaid kitsaskohti, kuid need ei olnud põhjuslikus seoses sellega, et Joonas sai harjutusel surmava laskevigastuse. «Oleme teinud mitu ettepanekut, kuidas laskeharjutuste ohutust senisest veelgi tõsta. Näiteks pöörame laskeharjutuste instruktaažidel veelgi suuremat tähelepanu ohutusele, seda eriti keerukamate laskeharjutuste läbiviimise eel. Ühtlasi tuleb täiendada praegusi regulatsioone selliselt, et reeglid, vastutus ja nõuded nii laskeharjutuste läbiviimisele kui neis osalejatele oleks senisest selgemad ning arvestaks muuhulgas ka kiirreageerijate keerukamate laskeharjutuste iseärasustega,» ütles Melts.

Kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole jõustunud.