:format(webp)/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
- Margus Lepik on Tartu maratonil osalenud umbes 15 korral.
- Tänavu jäi harjutustunde väheks.
- Rada oli kohati jäine, kohati pude.
Tartu maratonile minnakse eelkõige erilise finišitunde pärast. Nii kinnitas maratoniraja ligi 15 korda läbinud Margus Lepik, Valga endine tuntud poliitik. «Kusagil sees on selline motivaator, mis paneb lõpuni sõitmise nimel pingutama,» rääkis praegu Põlvas asuvat pagarifirmat juhtiv mees.
«Kõige tähtsam on see lõputunne, sellepärast võistlusel osaletakse,» sõnas Lepik. «Peale selle on väike sõpruskond, kelle tulemusi jälgid. Kuigi see pole otsene eesmärk, vaatad lõpus ikka, kuidas tänavu teistel läks: kas tegid neile ära või mitte.»
Lepiku sõnade kohaselt sõidab ta maratoni eelkõige iseenda hea enesetunde, mitte aja ja koha nimel. «Maratoniraja läbimine on väike sportlik eesmärk,» lisas aastaid ka Eesti Triatloniliitu juhtinud mees. «Talvel mõni suusamaraton ja suvel mõni pikem triatlon. Need on motivaatorid.»
Elustiil pluss lahe seltskond
Lepik käis esimest korda Tartu maratonil tudengipõlves ja pärast seda on sõit vahele jäänud mõnel üksikul juhul: kas haiguse, mõne reisi või muude kohustuste tõttu. «Talvine suusasõit on mingist hetkest saanud traditsiooniks,» lausus ta.
«Mul pole Tartu maratonil olnud suuri sportlikke eesmärke, ma ei aja taga saavutust – pigem on see elustiil. Tähtis on ka lahe seltskond, kellega koos välja minna. Kui juba nimekirjas oled, siis tead, et on vaja ka ettevalmistusi teha ning see sunnib liikuma.»
Ettevalmistus oleneb Lepiku sõnul võimalustest. «Olen üritanud ikka viiel päeva nädalas mingit sporti teha: kas joosta, veloergomeetril sõita või suusatada. Kuna tingimused pole kõige paremad olnud, olen suusad sel aastal alla saanud üks-kaks korda nädalas, teised päevad olen midagi muud tehtud,» lisas ta.
Margus Lepik meenutas, et oli oma parimal sõidul aastaid tagasi paarisaja esimese piirimail. «Kunagi oli eesmärk sõita tulemus alla nelja tunni ning selle suutsin ka saavutada,» lausus ta ning lisas, et parim aeg oli 3 tundi ja 52 minutit.
Umbes kolmetunniseid suusasõite jõudis ta tänavu maratoni eel teha paar tükki – rohkemaks ei jagunud aega ega võimalusi. «Kindlasti ei ole praegune ettevalmistus piisav heaks tulemuseks. Loodetavasti on mul vana põhja nii palju all, et saan maratoniraja rahulikult läbi kulgeda,» avaldas ta suure suusapeo eel lootust.
Lepik meenutas, et oli oma parimal sõidul aastaid tagasi paarisaja esimese piirimail. «Kunagi oli eesmärk sõita tulemus alla nelja tunni ning selle suutsin ka saavutada,» lausus ta ning lisas, et parim aeg oli 3 tundi ja 52 minutit.
«Tulemused sõltuvad väga palju ka ilmaoludest. On olnud ideaalse ilmaga raudkõval rajal lükkamist, samas ka sellist ilma, et raja teisel poolel praktiliselt jälgi polegi ning käib lumes sumpamine. Selline aeglane ja raske sõit pani küll kiruma. Eks taolisi hetki on ikka olnud.»
/nginx/o/2022/02/20/14378070t1h0c54.jpg)
Taktikat valmis mõeldud ei ole
Lepiku sõnul ta mingit taktikat enne sõitu ette ei mõtle, et teatud koha peal kiirendada või mingeid muid liigutusi teha. «Sõidan pigem tunde järgi: kui tunne on hea, siis lükkan, aga kui tunnen, et pikk sõit on ees ning hetkevorm ei ole just kõige parem, võtan rahulikumalt. Eks lõpus väsimus ikka tekib, kuid päris suurt ärakukkumist ehk «haamrit» pole ma Tartu maratonil saanud.»
Maratoni esimene pool on Lepiku sõnul raja profiili poolest natukene raskem, on tõusud ja laskumised. «Laskumistel tuleb ka natukene ettevaatlik olla,» teadis ta rääkida. «Alates 40. kilomeetrist on aga sisuliselt sile maa ning paaristõugetega minek.»
Nii Valga maavanema, linnapea kui vallavanema ametit pidanud ja ka riigikogu liige olnud Lepik seadis eesmärgiks läbida Tartu maraton sel aastal vähem kui viie tunniga. «Kuid praeguseid olusid vaadates on tulemus ettearvamatu,» sõnas Lepik. «Pigem võtan rahulikult ning üritan kogu seda melu nautida.»
Margus Lepik, tulihingeline tervisesportlane
«Kuna tingimused pole kõige paremad olnud, olen suusad sel aastal alla saanud üks-kaks korda nädalas, teised päevad olen midagi muud tehtud.»
Lõpusirge on tema sõnul alati selline koht, kus mees tunneb, et selleks korraks on jälle tehtud ning sain hakkama. «Finišiemotsioon on see, mille pärast seda kõike ju tehaksegi,» rääkis Lepik ning lisas, et maraton on omamoodi rahvapidu. «Tagantpoolt tulijad, kes võtavad sõitmist rahulikumalt, saavad juttu ajada ja korralikult süüa. Neil ei ole ajalist pinget peal, et saaks kähku joogi sisse ja edasi sõita.»
Enne starti avaldas ta lootust, et päris laussadu ei tule. «See võtaks motivatsiooni ja sõiduisu ära. Juhul kui rada peaks minema pehmeks ja kvaliteet halvenema, läheb lõpu poole järjest raskemaks. Tavaliselt saavad esimesed sada sõitjat raja mõnusalt läbi sõita, aga ülejäänud peavad seal lõpus lumepudrus vaeva nägema.»
/nginx/o/2022/02/20/14378073t1h33a1.jpg)
Pärast finišit
Kõik lootused paraku täide ei läinud. «Emotsioonid on päris head, olen rahul, võistlus sai tehtud ja tulemus kirja,» lausus Lepik kümmekond minutit pärast finišisse jõudmist. «Üks korralik pingutus jälle talve lõpuks.»
Rada oli Lepiku sõnul siiski üsna raske ja kulunud. «Sõita oli päris ebamugav, sest korralikku suusajälge ei olnud sisuliselt juba esimestest kilomeetritest alates,» rääkis rinnanumbrit 1548 kandnud Lepik. «Kogu aeg tuli tasakaalu hoida ja jälgida, et rajal püsida.»
Ajaga 05:40.47,3 lõpetanud Lepiku sõnul oli sõidu ajal aeg-ajalt ka väikest lumesadu ja lõpuks natukene vihma. «Kuid sadu ei häirinud nii palju, et selle pärast oleks midagi tegemata jäänud. Kõige raskem ja väsitavam oli, et rada ei pidanud vastu ning läks pudruks ära. Põhimõtteliselt oli kaks varianti: kas jälge ei olnud või oli see jäine.»
Üks tähelepanek oli tal veel jagada: «Tundub, et meie inimeste suusatamisoskus on kehvemaks läinud – vähemalt tagapool tulijate oma. Sellist pidurdamist laskumistel ma ei mäletagi – mõni isegi üritas kükis sõites käed maha panna, et kiirust vähemaks saada. Kuid eks rada oli jäine ja ohtlik ka.»
/nginx/o/2022/02/20/14378071t1hf778.jpg)
48. TARTU MARATON
- 63-kilomeetrise põhidistantsi võitis rootslane Emil Persson ajaga 2:33.06,7.
- Soolosõitu teinud 26-aastase rootslase järel jõudis ligi kolm minutit hiljem finišisirgele paarikümnest suusatajast koosnenud grupp, kust teise koha võitles välja norralane Andreas Nygaard ja kolmanda rootslane Max Novak. Neljandaks jäi tänavu 50. sünnipäeva tähistav legendaarne Norra murdmaasuusataja Anders Aukland.
- Parima eestlasena lõpetas 47. kohal Henri Roos, talle järgnes eelmise aasta võitja Mart Kevin Põlluste.
- Naiste seas oli kiireim Britta Johansson Norgen Rootsist, kes tuli finišisse ajaga 2:50.44. Eesti naistest oli parim Tatjana Mannima.
- Põhisõitudele pani end kirja 3987 inimest.
Allikas: Klubi Tartu Maraton