R, 9.12.2022

Galerii ja videod ⟩ Valgas leidsid vastuvõtul omaniku teenetemärgid ning aastaringi auhinnad

Valgas leidsid vastuvõtul omaniku teenetemärgid ning aastaringi auhinnad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtul Valga kultuurikeskuses selgusid täna kaks Valgamaa teenetemärgi laureaati, kelleks on endine linnapea Kalev Härk ning staažikas sotsiaalvaldkonna töötaja Eda Lepik. Samuti jagati välja viis Valga aastaringi auhinda.

Vastne teenetemärgi omanik Kalev Härk töötas Valga linnapeana aastatel 2011–2017 ning oli seega Valga viimane linnapea, kuna pärast haldusreformi juhtis omavalitsust juba vallavanem. Ajaloohuvilisena on ta uurinud piirilinna minevikku ja koostanud linna kroonika internetilehekülje, mis kajastab Valgaga seotud lugusid, isikuid, asutusi ja kohti. Töö on tehtud hobi korras ja on väga mahukas.

Seega leiavad tema kandidatuuri esitanud, et Härk on andnud Valga linna arengusse väga suure panuse. Tema eestvedamisel sai alustatud Valga keskväljaku arendamisega ja mitme muu olulise projektiga. Oma panuse maakonna arengusse andis ta Valga maavalitsuses töötades nii arengu- ja planeeringuosakonna juhatajana kui ka maavanema kohusetäitjana.

Kalev Härk on ühiskondlikult aktiivne. Ta on Valga muuseumisõprade seltsi juhatuse liige ja Valga muuseumi nõukogu esimees. Ka lööb ta kaasa Kaitseliidu tegevuses ja on Valgamaa maleva Valga malevkonna pealiku abi.

Härk lausus, et tema vanuses (ta on 50-aastane – toim) meeste puhul peab selliste üllatustega ettevaatlik olema. «Teinekord võib süda seisma jääda. Peaaegu juba jäigi teist rütmi tegema. Tõsiselt üllatus oli, mõtlesin, et järsku on midagi valesti. Aga täna ikka esimene aprill ei ole, ilmselt on ikka tõsine lugu.»

Praegu töötab Härk sotsiaalkindlusametis nõunikuna. «Minu missioon on Eesti puuetega inimeste heaks luua võimalikult mugav keskkond, kuidas saada oma abivajadus hinnatud ja sellest sõltuvalt vastavad toetused.»

Kalev Härk, Valgamaa teenetemärgi laureaat

«Teinekord võib süda seisma jääda. Peaaegu juba jäigi teist rütmi tegema. Tõsiselt üllatus oli, mõtlesin, et järsku on midagi valesti. Aga täna ikka esimene aprill ei ole, ilmselt on ikka tõsine lugu.»

Poliitikasse naasmise plaani endine linnapea ei pea. «Poliitikaga on mul olnud kehvad lood. Pole minust poliitikut saanud ja ei ole ma poliitikast ka hästi aru saanud. Teinekord tundub väga absurdne, kuidas poliitikat tehakse. Teinekord tundub, et lärmakas ja protesteeriv, probleemidele viitav poliitik jääb peale sellele, kes midagi teeb, kes pingutab, kes tõsiselt asjadest aru saab ja kes püüab asju rahulikult ja ratsionaalselt selgitada.»

Suur osa Härgi ajast kulub praegu jätkuvalt ka kroonika koostamisele. Materjali, mis tema käsutusse jõuab, on mehe sõnul meeletult palju. «Selle süstematiseerimine ja lugejatele kättesaadavaks tegemine võtab põhiaja. Ausalt öeldes muretsen, vahepeal vaatan nõutult, kui palju seda on, kuidas võiks rohkem ja kiiremini seda esitada. Mõtisklen, kuidas liikuda edasi, et see ei jääks minu hobiks ja tööks, vaid kuidas tegijaid oleks rohkem.»

Abiks lahenduste leidmisel

Eda Lepikul on 30 aastat sotsiaaltööalast staaži. Ta töötas umbes 15 aastat omavalitsuse sotsiaalabiameti juhatajana ning hiljem Valga haigla sotsiaaltöötajana. Viimati oli Lepik sotsiaaltöötaja Valga haigla juures tegutsevas laste ja noorukite vaimse tervise kabinetis.

Lepiku töö on alati olnud seotud inimestega ning pakkunud talle võimalust olla neile abiks probleemidele lahenduste leidmisel. Ta on vabatahtlik Valgamaa puuetega laste vanemate ühingus. Tema kaasabil on ühingu tegevustesse panustanud Norra abiandjad ning selle kaudu on puuetega lapsed saanud osa toredatest laagritest.

Ka Lepik lausus, et tunnustus oli väga üllatav. «Aga mis seal salata, meeldiv ikka.»

Töölt tuli Eda Lepik ära mullu detsembris. Praegu teeb ta veel vabatahtlikku tööd. Päevad on tihedad aga senini. «Olen mõelnud, et kust leidsin aja tööl käia. Tuttavaid-sõpru on palju. Käin võimaluste piires kontserdil, teatris.»

Sotsiaalvaldkonnas on tema sõnul praegu aga väga keeruline aeg. «Paraku on nii, et kõigi teiste eluvaldkondade kitsaskohad või lahendamata probleemid tihtipeale jõuavad sotsiaalvaldkonda. Viimane, millega kokku puutusin töös – väga palju probleeme on lastel, noorukitel vaimse tervisega, muidugi ka täiskasvanutel. Need probleemid on kasvanud väga üle pea. Tugiteenuseid on, aga vahel mitte piisavalt.» 

Välja jagati ka viis Valga valla aastaringi auhinda. Angeelika Elvet on seisnud hea lasterikaste perede eest nii Valgamaa lasterikaste perede ühingut juhtides kui ka laiemalt. Ta oskab kuulata, anda nõu ja on valmis alati ulatama abikätt. Elvet on ellu kutsunud Valgamaa laste sõbra tiitli, et pöörata tähelepanu neile isikutele ja organisatsioonidele, kes hoolivad laste käekäigust. Teist aastat järjest rõõmustab ta peresid, kes vajavad abi koolitarvetega.

Tunnustuse sai ka terapeut Õie Kiis. Ta on professionaal, kes on palju panustanud oma aega, energiat, tahet ja kogemusi just laste ja noorte vaimse tervise toetamiseks. Seda mitte ainult pandeemia ajal, vaid kogu oma tööaja jooksul õpetaja, nõustaja ja terapeudina. Ta teeb alati oma tööd südamega, pühendub klientidele ja kvaliteetsete vaimse tervise teenuste osutamisele. Valgamaa pered on avaldanud palju tunnustust ning andnud kiitvat tagasisidet tema tööle, Kiis on hinnatud oma klientide, kolleegide ja teiste teda lähemalt tundvate inimeste seas.

Eeskuju noorsportlastele

Samuti pälvis aastaringi auhinna Valga haigla siseosakonna alla kuuluv infektsiooniosakonna kollektiiv. Selle asutuse töötajad on üle aasta pidanud vastu karmides isolatsiooni ja ebamugavust põhjustavates töötingimustes. Nad on aidanud patsiente ravides ja hooldades ning leevendanud nende vaevusi ja üksindustunnet. Ebamugavustest hoolimata on nad olnud nõus vabatahtlikult ja rõõmsameelselt patsientide heaolu nimel töötama isegi rohkem töötunde kui tavapäraselt.

Tunnustatute seas on ka Valga MTÜ Stuudio Joy. Mittetulundusühing on juba 27 aastat pakkunud kvaliteetset vaba aja veetmise võimalust. Stuudios õpetatakse laulmist ja tantsimist, loomingulist tegevust jagub nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele ning stuudio juhatajal on erakordne oskus ja võime luua häid emotsioone. Aasta 2021 oli neile erakordne. Koroonaajal, mil tuli õppida ellujäämiskunsti, toodi paljude piirangute kiuste kodulinna nii riigisisest kui ka rahvusvahelist tunnustust.

Vastne aastaringi auhinna omanik Tanel Visnap on aga suur eeskuju Valga valla noortele spordisõpradele. Ta võitis 2021. aastal kergejõustikus vaegkuuljate maailmameistrivõistlustel kaks kulda ja ühe pronksi. Samuti valiti ta meeste arvestuses Eesti aasta parasportlaseks.

Sellised saavutused ja pühendumus spordile on eeskujuks inimestele, kes vähegi spordiga tegelevad ja tahavad spordis kaugele jõuda. Samuti innustab ta kõigil elualadel rohkem panustama ka neid lapsi ja täiskasvanuid, kes on varem terviseprobleemide tõttu sellest loobunud.

Valga vallavolikogu esimehe Lauri Drubinši kõne:

Head külalised, armas Valga valla rahvas!

Meie väikesel riigil ja meie väikesel vallal on nüüdseks seljataga kaks pingelist aastat, mis erinesid kõigist varasematest. Täna, meie koduriigi sünnipäeval jätame need üheskoos selja taha ja astume homsesse.

Nagu kõneles Eesti Vabariigi president Alar Karis oma uusaastakõnes:

„Tulime üheskoos toime keerulise ja paljudele isiklikult raske aastaga ega lasknud end erinevatel arvamustel lõhki tõmmata, kuigi pered ja sõbrad võisid ju korraks kahte lehte jaguneda. Aga, küll nad jälle kokku tulevad, küll meie jälle kokku tuleme.“

Sõbrad, on aeg jälle kokku tulla.

Mis oli, see on möödas.

Tänase õhtu, homse päeva ja kõigi järgnevate päevade nägu ja tegu on meie kujundada.

Raske on olnud kõigil. Eranditult. Aga kõigil pole olnud raske ühtemoodi. Ja kuna me alati ei tea, mismoodi täpselt on raske inimesel meie kõrval, on kõige targem näidata igal sammul üles natukene lahkust.

Oleme ju tegelikult üheskoos päris hästi hakkama saanud.

Laenates taaskord president Alar Karise sõnu, on meie hakkamasaamise loos koht igal inimesel. Meedikul, müüjal, kooliõpetajal, lumesaha juhil, põllumehel, politseinikul ja kaitseväelasel, poliitikul ja omavalitsusametnikul, vabatahtlikul. Igal Eesti inimesel.

Igal Valga valla inimesel.

Alati me lihtsalt ei märka.

Valga vallal on nii mitu nägu, et ta paremad palged jäävad sageli varju. Pilk otsib ikka vigu ja puudujääke, minnes heast ja ilusast pimesi mööda.

Viimase kümne aasta kauneimal ja lumerohkeimal talvel kurdame teehoolduse üle ja vaatame ehk mööda meile heldelt jagatud maailma parimatest suusailmadest. Meie vallas on kümneid kilomeetreid kvaliteetseid suuradu, lisaks mäesuusa-, lumelaua- ja tuubimägi Lüllemäel.

Kümned inimesed töötavad igapäevaselt selle nimel, et võiksime osa saada kõigest sellest, mis pika ja lumise talve juures parim. Samal ajal on sahamehed hommikuti juba kellast viiest ärkvel ja roolis, et me kõik jõuaksime tööle, kooli, lasteaeda ja teiste igapäevatoimetuste juurde. Muidugi ei jõua nad igale poole kohe. Aga nad jõuavad alati, nad ei jäta tulemata.

Alati me ei märka.

Kõiki häid inimesi.

Nii neid, kes teevad päevast päeva oma vaikset ja vajalikku tööd kui neid, kes mõtlevad ja saavutavad suurelt. Kõik te olete ühtmoodi tähtsad. Veel tähtsamadki ajal, kus suurem tähelepanu on räuskajate ja poriloopijate päralt. Ja nende päralt, kelle suunas räusatakse ja loobitakse.

Valga vallas on palju häid inimesi. Ilma nende inimesteta pole meil midagi.

Aga meil on ka palju ruumi, häid inimesi mahub siia veel.

Ja nad tahavad tulla!

Juba mitmendat aastat ületab sisseränne Valga vallas väljarännet. Piirkonnad, nagu Taheva ja Karula on saanud uue hingamise, kasvatades elujõulisi ja ettevõtlike kogukondi. Üha uued inimesed leiavad tee meie valda, tuues kaasa värsked mõtted ja leidlikud ideed. Sellest pinnasest kasvab algatusi, mis tasapisi rikastavad elu kogu Valga vallas. Olgu näitena toodud möödundsuvine Rebasemõisa festival, Kaagjärve mõisas peetav suvine roosiaia pidu, Hargla Öölaat, Trad Attacki kontsert keskväljakul, Tsirgufest ja teised toredad ettevõtmised.

Meie inimesi märgatakse.

Mitmed neist pälvivad tunnustust mitte ainult oma vallas, vaid kogu riigis ja maailmaski.

Oleme pikka aega seisnud Valga linnaruumi uuendamise eest, et tuua kesklinna tagasi ilu, aktiivsus ja sumin, mis ühe õige südalinna juurde kuulub. Ning lammutada linnapildist tühjaks jäänud, kasutuseta ja silma riivavad hooned. See aastatepikkune pühendumus tõi Valgale tänavu juba kolmanda järjestikkuse muinsuskaitseameti aastapreemia. Seekord Priimetsa kooli tänase hoone renoveerimise ja selle oskusliku linnaruumi sulandamise eest.

Enamgi veel, meie pingutustega võisid tänavu tutvuda tuhanded inimesed üle kogu maailma. Valga oli esindatud Veneetsia arhitektuuribiennaalil, kus seekordne Eesti näitus rääkis kahanemisega kohanemisest ja sellest, kuidas muuta linn meeldivaks ja sõbralikuks ka siis, kui inimesi selles linnas on jäänud vähemaks.

Möödunud aasta oli erakordne ka spordivaldkonnas. Meie vallast pärit Janika Lõiv esindas Eestit olümpial ning kergejõustiklane Tanel Visnap tõi maailmameistrivõistlustelt koju kaks kuldmedalit. Valgas leidsid oma koha rahvusvahelised suursündmused nagu Balti Keti velotuur, triatlon, maastikuautode võistlus Jaanikeses või koertenäitus. Ka meie harrastussportlaste pere kasvab ja areneb jõudsalt.

Meil on, mille üle uhkust tunda.

Täna astume homsesse. Sel homsel on meie nägu.

Millise näo me oma vallale loome?

Parima võimaliku.

Meie potentsiaal on lõputu.

Võime üheskoos teha Valga vallast maailma parima paiga. On aeg luua korda ja ilu. Korrastame oma majad ja aiad, istutame puid ja lilli. Äratame ümbruse ellu kunsti, kohvikute, puhkealade, kultuuri- ja spordisündmustega. Lööme oma koduvalla kihama ja sumisema!

Enam pole kaugel aasta 2024, mil Tartu koos Lõuna-Eestiga võtab üle Euroopa kultuuripealinna rolli. See annab võimaluse teha midagi tõeliselt suurt, midagi omanäolist, midagi koos oma naabritega. Jätta oma jälg. Olla uhked!

Meie valikud ja otsused peavad toetama elu igas Valga valla piirkonnas.

Peame kõik töötama selle nimel, et Valga valla maine ja elukeskkond oleks hea. Selline, mis tõmbab ligi uusi elanikke, edumeelseid ettevõtjaid ja investoreid, töökohti ja tulu.

Riik igale poole ei jõua, midagi pole teha. Tänavune riigikontrolli raport näitas selgelt, et mitmete elutähtsate teenuste pakkumine on aina suuremates raskustes. Puudus on arstidest, õpetajatest, politseinikest ja päästjatest. Pole lihtsalt piisavalt inimesi, kes neid kohti täidaksid.

Meil tuleb sellega leppida ja hakkama saada. Selleks peame toetuma kaasaegsetele tehnoloogiatele ja leidma uusi lahendusi. Elu igas valla piirkonnas peab olema ühtmoodi hea ning teenused tagatud. Teistmoodi pole võimalik.

Peame hoolitsema oma eakate, erivajadustega inimeste eest ja toetama noori. Siduma omavahel kogemuse ja innovatsiooni. Andma inimeselt inimesele ja põlvest põlve edasi tee peal kogutud tarkust, mälestusi, traditsioone ja kultuuri. Nii me kestame!

Kestame üle keeruliste aegade. Kestame ka siis, kui leidub neid, kes meie vabaduse kahtluse alla seavad. Sest oleme niimoodi otsustanud ja miski ei võid meid väärata.

See kõik on meile endile. See pole kellelegi teisele. Väike Eesti riik ja veel väiksem Valga vald on loodud inimestelt inimestele.

Luuletaja Francisco Larios on kirjutanud:

Minu maa on väike

Nii väike, nagu maailma keskpunkt

Palun seda, mis mu meelest pole just palju

Et tema nime

Öeldaks koos heade sõnumitega

Rääkides oma kodust, räägime iseendast.

Teda kirudes ja laimates määrime mustaks omaenese näo. Tema üle uhkust tundes ja seda uhkust kuulutades, kasvame ise suuremaks ja paremaks.

Palun teilt täna, et Valga valla nime öeldaks nüüdsest alates koos heade sõnumitega.

Ilusat Eesti Vabariigi 104. aastapäeva. Aitäh!

Märksõnad
Tagasi üles