Sõjahaudade uurija täidab oma tegevusega ajaloo valgeid laike

Arved Breidaks
, reporter
Copy
Sõjahaudade, sealhulgas metsavendade matmispaikade väljakaevamiste ning säilmete ümbermatmisega on Arnold Unt andnud paljudele koha, kus Eesti ajaloo keerdkäike meenutada.
Sõjahaudade, sealhulgas metsavendade matmispaikade väljakaevamiste ning säilmete ümbermatmisega on Arnold Unt andnud paljudele koha, kus Eesti ajaloo keerdkäike meenutada. Foto: Arved Breidaks

Kümneid Eesti metsavendi nimetutest haudadest välja kaevanud ning neile sündsad ümbermatmised korraldanud Arnold Unt (56), kes on Eesti üks tuntumaid sõjahaudade uurijaid, saab presidendilt oma töö eest Valgetähe V klassi teenetemärgi.

«Sellega on mind tuttavad ähvardanud aastaid ja see on isiklik teema. Aga suutsid ikka üllatada,» ütles Arnold Unt, kui autasust kuulis.

Juba koolipoisina väljakaevamistel osalenud Unt jõudis sõjahaudade teema juurde 1990ndatel, kui ta Võrus muinsuskaitseinspektorina töötas. «Kuna sakslased hakkasid 1990ndatel oma [siinseid sõduri]kalmistuid taastama ja säilmeid ümber matma, oli muinsuskaitseamet riikidevahelise lepingu tagaja,» rääkis Unt. Kohaliku inspektorina oli tema hool nendel töödel silm peal hoida. «Kuna arheoloogiataust mul oli, leidsin, et miks ma ei võiks ka selle asjaga tegeleda,» lisas ta.

Tagasi üles