R, 9.12.2022

Sõjahaudade uurija täidab oma tegevusega ajaloo valgeid laike

Arved Breidaks
, reporter
Sõjahaudade uurija täidab oma tegevusega ajaloo valgeid laike
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sõjahaudade, sealhulgas metsavendade matmispaikade väljakaevamiste ning säilmete ümbermatmisega on Arnold Unt andnud paljudele koha, kus Eesti ajaloo keerdkäike meenutada.
Sõjahaudade, sealhulgas metsavendade matmispaikade väljakaevamiste ning säilmete ümbermatmisega on Arnold Unt andnud paljudele koha, kus Eesti ajaloo keerdkäike meenutada. Foto: Arved Breidaks
  • Arnold Unt on välja kaevanud umbes 40 metsavenna säilmed.
  • Sõjahaudadeni jõudis mees 1990ndatel Võrus töötades
  • Tähtsaim leid jääb kümnendi taha.

Kümneid Eesti metsavendi nimetutest haudadest välja kaevanud ning neile sündsad ümbermatmised korraldanud Arnold Unt (56), kes on Eesti üks tuntumaid sõjahaudade uurijaid, saab presidendilt oma töö eest Valgetähe V klassi teenetemärgi.

«Sellega on mind tuttavad ähvardanud aastaid ja see on isiklik teema. Aga suutsid ikka üllatada,» ütles Arnold Unt, kui autasust kuulis.

Juba koolipoisina väljakaevamistel osalenud Unt jõudis sõjahaudade teema juurde 1990ndatel, kui ta Võrus muinsuskaitseinspektorina töötas. «Kuna sakslased hakkasid 1990ndatel oma [siinseid sõduri]kalmistuid taastama ja säilmeid ümber matma, oli muinsuskaitseamet riikidevahelise lepingu tagaja,» rääkis Unt. Kohaliku inspektorina oli tema hool nendel töödel silm peal hoida. «Kuna arheoloogiataust mul oli, leidsin, et miks ma ei võiks ka selle asjaga tegeleda,» lisas ta.

Kümned lahtikaevamised

Metsavendade ümbermatmisteni jõudis Unt hiljem. Praeguseks on Nõukogude võimule vastu hakanud mehi ja naisi, kes omal ajal põlluveerde, võpsikusse või metsatukka maetud, tema abil kalmistutele ümber sängitatud 40 ringis.

Neist küllap kuulsaim ümbermatmine oli 2013. aasta septembris, kui Vastseliina kalmistule sängitati 13 metsavenna säilmed, kes olid Võrumaal hukkunud Lükkä (1945), Viglasoo (1953) ja Puutlipalu (1953) punkrilahingutes.

Hukkunud metsavendade ühishaua avastas Arnold Unt 2011. aastal Võru lähistel Reedopalo metsas, kus ühest matmispaigast tulid välja kümne inimese säilmed. Aasta hiljem leiti samast metsast, Võru–Valga maantee äärest neljast märgistamata hauast veel viie inimese säilmed.

Arnold Unt viis eelmisel aastal läbi Elli Marjaku haua avamise Võrumaal.
Arnold Unt viis eelmisel aastal läbi Elli Marjaku haua avamise Võrumaal. Foto: Arved Breidaks

Uudis number üks

See oli Arnold Undi tõeline tähelend. «Kõige olulisem oli Võru tagant leitud julgeoleku salamatmispaik. See on Eestis pretsedenditu. Suutsime seal 15 inimesest 12 tuvastada. Selles asjas ennast ületada ei ole õnnestunud,» lausus ta.

Metsavendade matmiskoha leidmine oli tollal Eestis uudis number üks. «Õhtuses «Aktuaalses kaameras» olin mina esimene põhiuudis ja teine uudis oli see, et Ilves tahab teist korda presidendiks saada. Tee järele!» muheles Unt.

Too kuulsusrikas ümbermatmine viis Arnold Undi kokku Võrumaa kaitseliitlase, tänase Rõuge-Vastseliina üksikkompanii pealiku Anu Jõgevaga, kes aitas siis matmistseremooniat korraldada ning on edaspidi osalenud ka Undi tehtud väljakaevamistel.

Arnold Unt, sõjahaudade uurija

«Kõige olulisem oli Võru tagant leitud julgeoleku salamatmispaik. See on Eestis pretsedenditu. Suutsime seal 15 inimesest 12 tuvastada. Selles asjas ennast ületada ei ole õnnestunud.»

«Oleme aastaid koostööd teinud ja kuidagi me klapime,» ütles Jõgeva. «Arnold on ikka väga pädev inimene, kes ei lähe kunagi ehku peale välja, vaid on enne teinud põhjaliku eeltöö.»

Samas on nimetute haudade looduses üles leidmine tihtipeale ka natuke õnneasi, olgu eeltöö kui põhjalik tahes. Aastakümneid tagasi maetud inimeste säilmete täpse asukoha määramisel kasutatakse nii georadarit kui maasse surutavaid vardaid, kuid teinekord jääb sellestki väheks. «Mäletan, et ükskord pakkusin välja, et kutsume pendlimehe kohale, mille peale Arnold midagi sapist ütles. Ta on hästi realist,» meenutas Anu Jõgeva.

Talu kaevati lahti

Koos on nad teinud väljakaevamisi Sulbi kandis Määritsa talus, kus 1946. aasta aprillis hukkus lahingus seitse metsavenda, neist kaks naised. Elumajja varjunud metsavendadel lõppes seitsmetunnise lahingu järel laskemoon ja kuna nõukogude julgeolekutöötajad kasutasid leekkuule, süttis põlema maja, kuhu võitlejad sisse jäid.

«Seal kaevasime terve talu lahti, harjadega sõelusime kõik läbi,» meenutas Jõgeva. «Kindlasti oli üks tähelepanuväärsemaid väljakaevamisi Krabil, kus tõime Vabadussõjas langenud mehe välja. Sada aastat vana sõjameest ei kaeva ju iga päev välja.»

Mullu suvel kaevati Undi juhendamisel Võrumaal Varstu lähedal Raudsepa külas välja ning maeti Mõniste-Ritsiku kalmistule 1944. aastal kommunistide surnuks piinatud Varstu kooliõpetaja Elli Marjaku säilmed.

Arnold Unt 2021. aasta sügisel Elli Marjaku ümbermatmisel Mõniste-Ritsiku kalmistule Võrumaal
Arnold Unt 2021. aasta sügisel Elli Marjaku ümbermatmisel Mõniste-Ritsiku kalmistule Võrumaal Foto: Arved Breidaks

Kummitused ei käi

Haua lahtikaevamine, kui see on kord leitud, on suur töö ja üksinda seda Unt ei tee. «Reaalselt on nii, et mul on vana mansa, kes, kui ütlen, suudab nädalaga end kokku võtta ja aja leida,» kiitis mees oma abilisi.

Kui tihti mõtleb ta nendele elusaatustele, mille jäänused ta on kusagilt põlluservalt või metsatukast välja kaevanud? «Eks mul on olnud nii saksa kui punaarmee mehi, aga keegi pole veel siiamaani kummitamas käinud,» vastas ta.

Ajal kui Unt tegeleb veel Teise maailmasõja järgsete ajaloosõlmede lahtiharutamisega, kipub uus sõda juba Euroopasse. Teeb see tedagi murelikuks? «Loomulikult teeb ärevaks, kui uudiseid vaatad,» ütles Unt. «Muidugi need kõikvõimalikud arvajad on omaette teema. Mõni räägib 1939. aasta stiilis, et meid ei ohusta mitte miski. Teine äär on need, kes ütlevad, et järgmisena kohe oleme meie. Ei ole vaja liiga palju ette ennustada ja pole mõtet lollusi rääkida, et meid miski ei puuduta. See on Pätsi aastapäevakõne aastast 1939, et meid mitte miski ei puuduta. Aga ega meie sinuga midagi teha saa. Pole ka liigseid konserve kokku ostnud.»

KOMMENTAAR

Ivari Padar
Ivari Padar Foto: Arvo Meeks

Ivari Padar, Arnold Undi vana tuttav

«Oleme Arnoldiga tuttavad kuskil 1980ndate algusest ja teda on ajalugu lapsest saadik huvitanud. Nagu tegelikult mindki. Esimest korda olime koos väljakaevamistel 1982. aastal Olustveres.

Oleme aeg-ajalt trehvanud ja viimati käisime Navil ühe maja põranda all olevat peidupaika vaatamas. See ei olnud metsavenna punker, aga Lembit Torop ilmselt end seal varjas. Oleme käinud sõjahaudu välja kaevamas Luunjas, kus oli kuus hauda ühe saksa sõduri ja viie soomepoisiga – mitte kuidagi ei leidnud õiget kohta üles, kuni viimase sõduri varbaluu pealt tuli matus välja.

Arnold oli ka 2007. aastal pronkssõduri juures väljakaevamistel. Ainulaadne mees. Ta on väga tänuväärset tööd teinud.»

Märksõnad
Tagasi üles