Enn Tupp: ükskord on Eesti riik

Enn Tupp, endine poliitik, kes on olnud Eesti taasiseseisvumise juures ning lühikest aega ka kaitseminister.  Foto: Arvo Meeks

Liivilikult eepiline, aga samas pisku umbmäärane pealkiri sobiks ühe suhkrustamata aastapäevakõne jaoks küll, sest kes riskiks täna väita vastupidist. Mistahes riik on parajasti nii tark, kui tark on tema kodanik ehk enamalt öeldes statistiline kodanik. Viimaste hulgast arvan välja need, kes end oma riigi suhtes statistina tunnevad, aga sellest sõnademängust hiljem.

19. sajandi Vene tsaaririigis järk-järgult paotunud vabaduse aknaluugid avasid Eesti- ja Liivimaa ärksamatele hingedele tee haridusele nii, et sajandi teise poole kuludes omas eestlaskond mitte ainult haritud eliiti, vaid oldi põhimõtteliselt kirjaoskajad. Üldise kirjaoskuse tõttu oli eestlaste maailmapilt ning elust ja ilmast arusaamine ülejäänud tsaaririigi alamatest mõnel puhul tükk maad ette jõudnud.

19. sajandi lõpu ja 20. sajandi algusega toimus kaks inimeste tõekspidamisi kujundanud sündmust, mis ilmaasjadest arusaamist suuresti mõjutasid. Esimene oli Buuri sõda, mis näitas, et Briti maailmaimpeerium ei olegi nii kõikvõimas. Teine oli Vene-Jaapani sõda, millele pärast Venemaa kaotust järgnenud 1905. aasta mässud kõigutasid omakorda usku Vene isevalitseja kõikvõimsusse. Õigusi ja võimalusi kammitsevas eestlaste maailmapildis hakkas iseteadvus suurenema nii, et oldi agarad võtma võimu suuremate linnade omavalitsustes, kus seni olid ikka sakslased või ka venelased valitsenud.