GALERII ⟩ Maraton läbiti heitliku ilma kiuste silmade särades
Kas oskasid kunagised nimekad suusatreenerid – võrokesed Herbert Abel, Tõnu Luik ja virulane Jüri-Hain Kaljusto – mõeldagi, et nende initsiatiivil 1960. aasta 15. jaanuaril korraldatud pikk suusasõit Tartust Otepääle kasvab maailmakuulsaks Tartu maratoniks? Juba 1980ndatel oli Tartu suusamaraton Eesti visiitkaart laias ilmas.
Kui esimesele suursõidule oleks järgnenud igal aastal vaid lumised talved, võinuks tänavune olla juba 63. Tartu maraton.
Minu esimene suursõit
Sõprade mõjutusel alustasin oma maratonikarusselli 13. maratonist, tuisuse ilmaga, puusuuskadel Tartust Otepääle. Mõnigi kord pärast kehva ilma tõttu vaevaliseks muutunud võistlust lubasin endale, et enam ei lähe. Kui aga lumi jälle maas ja kas või ainult 50 kilomeetrit enne maratoni suuskadel oldud sain, olid lubadused peast pühitud.
Minu maratonikarusselli hoo võttis maha luumurruga lõppenud kukkumine, mis juhtus kärekülma ilmaga 40. maratoni poolel teel. Aasta hiljem võtsin ette ainsa lühema ehk 31-kilomeetrise distantsi. Starte sai mu maratoniloos kokku 28, finišeid 27. Suuski puu-Estoniatest Fischeriteni.
Nüüdseks on juba toimunud seitse maratoni, kus ma pole olnud ei stardi- ega finišiprotokollis. Küll aga olen kõigil neilgi seitsmel aastal olnud kohal, stardist Tehvandil finišini Elvas – kaameraga raja kõrval.
Lumerohkus peibutas
Nii ka seekord. Tänavuse, järjekorras 48. Tartu maratoni oli sihikule võtnud üle 4000 suusataja kokku 24 riigist.
Tartu Postimehe piltnikul Kristjan Teedemal olid kaamerakoti asemel õlal sedapuhku hoopis suusad. «Lähen esimest korda elus ise maratoni sõitma. Üksjagu olen ikka Tähtveres ja Vooremäel harjutanud ka. No kuue tunniga võiks ikka ära sõita küll,» hindas Teedema oma valmisolekut 63-kilomeetriseks sõiduks.
«Oleme ainsad Ukrainast siia maratonile tulnud,» rääkis Mykhailo Doblikovskyi, kes oli kohale tulnud koos kaasmaalase Denys Poltoratskyiga. «Varem oleme suusatanud kahel Poola maratonil, Eesti maratonil oleme esimest korda. Tartu maratonist oleme kuulnud, et see on väga heal tasemel alati.» Ukrainlased avaldasid lootust, et raja suudavad nad läbida veidi rohkem kui nelja tunniga.
Võrumaalt pärit Arne Türkson, kes treenib Suusahullude rühmas, on Tartu maratonidel suusatanud 22 korda. «Usun, et jõuan täna viie tunniga Elvasse,» avaldas ta enne starti. Etteruttavalt olgu öeldud, et lootus läks täide: lõpukaare alla jõudis ta ajaga 5:07.
Põlvamaa juurtega maailmarändur Maarika Traat nentis, et pole mitu aastat suuskadel olnud ega tea, kaua rajal aega võib kuluda. «Ega lörts rada kergemaks küll tee,» märkis Traat.
Haanjast pärit Tiina Vahtra, kes aitas parasjagu abikaasal suusavarustust sättida, rääkis, et on lapsest peale palju suusatanud ja maratone sõitnud. «Täna ise rajale ei lähe, jalaga on probleem. Jõuan selle ajaga, mil kaasa Lauri suusatab, käia Haanjas vanematel külas.»
«Sõidan oma esimest Tartu maratoni,» nentis karukostüümis stardiks valmistunud Juhan-Villem Kaivo. «Olen täitsa Mooste poiss, õpin küll Tartus, geograafiat.»
Tehvandi tribüünil jälgis teiste seas starti 1960. aasta esimene finišeeruja Helle Tallo. Endine tippsuusataja ja treener on ise olnud maratone sõitmas enam kui 20 korral.
Oma poja Kaareliga ja truude koerte Safi ja Alfiga saatis maratoniväe teele Triin Jagomägi. Võistlejate hulgas oli ka tema kaasa, Võrumaalt pärit Teet Jagomägi. «Ise sõidan nüüd rohkem koos koertega pikki sõite. Maratonirajale enam ei kipu. Joodan Kuutse lähedal Teetu,» kostis Triin.
Tänavu saadeti maratoonarid teele lainetena ja stardipaugu andis vabariigi president Alar Karis.
Märg lumi ja äge konkurents
Kuna rajal oli rohkesti tugevaid suusatajaid Põhjamaadest, eksisid need, kes ootasid kiiremate sekka ka Eesti suusatajaid. Eesti parim jõudis lõpukaare alla alles 48ndana. Kiireim oligi äsja Pekingist naasnud Henri Roos. Mullune võitja Mart Kevin Põlluste lõpetas 52. kohaga. Tubli sõidu tegi Värskast pärit mitmekülgne spordimees Sander Linnus. Ta oli paremuselt neljas eestlane ja üldarvestuses 76. kohal.
Otepäälane Rait Pallo, mitmekordne Tartu Kuubiku võitja, sai 117. koha. «Värske lumi laskumistel, tuli kõvasti tööd teha,» sõnas Pallo.
«Ega muutlikud rajaolud kiiresti liikuda lasknudki. Paljud sõitsid lund täis sadanud jäljepaaride asemel hoopis saani kõvaks sõidetud alal,» arutles 233. koha saanud Teet Jagomägi, kes jõudis finišisse ajaga 03:32.03,1.
«Olen väliseestlane, Kanadast,» tutvustas end 45-aastane Karl Saidla tugeva aktsendiga eesti keeles. «Olen nii õnnelik, et sain esimest korda sõita Tartu maratonil. Rada oli huvitav, aga lumeolude tõttu mitte kerge,» rääkis ta särasilmi. «Jään nüüd naist rajalt ootama.» Saidlal kulus 63 kilomeetri suusatamiseks aega 03:17.56,1.
Lumeräitsakate sajus jõudis lõpujoonele ka otepäälanna Ene Aigro, mitmekordne Tartu maratoni parim naine. Nüüd oli ta N-60 klassis naisvõitja.
«Oh, üsna raske oli kaks päeva pärast koroona põdemist siin rajal rassida,» nentis kollases dressis Rain Seepõld, kui oli üle lõpujoone libisenud. Raskusi tunnistas ka Pühajärvelt pärit Erik Pallase: «Tööd tuli kõvasti teha ka laskumistel, lumi muutis rajad jäiseks ja jäljed olid umbes.»
Vaid kuus minutit Pallasest hiljem ületas reipalt lõpujoone võrulanna Consuelo Laanemäe-Räim. «Keerulised rajaolud, kuid ikkagi väga lahe. Tehtud!» tõstis ta käed võidukalt üles. Sõiduaeg 04:29.53,7, 973. koht ja 73. naine.
Esimese tuhande nimistu lõpetas Antsla mees Leho Laidver. Tema koht protokollis oli 999. ja aeg 04:31.22,6.
48. Tartu maratoni 63-kilomeetrise raja läbis 2522 maratoonlast, neist naisi 351. Lühema ehk 31-kilomeetrise distantsi Kuutselt Elvasse läbis 829 võistlejat, kelle seas naisi 300.