Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Ukrainast pärit valgalanna: ema on 82, kuhu ta põgeneb?!

Copy
Ukrainlaste vestlusring Valgas 2017. aastal. Fotol Vassili Dinis (vasakult), Tatjana Kotšetova, Jevdokia Šilkina, Vitali Mašnitš, Valentin Dovgi, Jelena Mašnitš ja Ruslana Dovha.
Ukrainlaste vestlusring Valgas 2017. aastal. Fotol Vassili Dinis (vasakult), Tatjana Kotšetova, Jevdokia Šilkina, Vitali Mašnitš, Valentin Dovgi, Jelena Mašnitš ja Ruslana Dovha. Foto: Sirje Lemmik / Valgamaalane

Ukrainast pärit Valga sotsiaalpedagoogi ja Ukraina pühapäevakooli eestvedaja Ruslana Dovha sõnul on Ukrainas toimuv tõeline košmaar. Tema sugulased elavad senini Ukrainas. «Ma ei tea, mis juhtub mu sugulastega, mu ema, mu õega täna, homme,» on naine mures.

«See on nii valus teema, oleme väga häiritud. Mulle kirjutavad Eesti ja Vene inimesed, pakuvad abi. Tegelikult me ise väga hästi ei saa aru, väga loodame, et see olukord rahuneb kuidagi maha. Mul ei ole lihtsalt sõnu, kõik on väga häiritud, see on nii valus. Täiesti uskumatu, et see toimub Euroopas ja meie Ukrainas,» kirjeldas Dovha, kes töötab Valga vallavalitsuses sotsiaalpedagoogina ja on Valgas elanud üle 20 aasta. Ühtlasi veab ta Ukraina pühapäevakooli Kalõna, kellega tähistas neljapäeval Tõrvas Eesti Vabariigi aastapäeva, kuigi sündmused Ukrainas ei lasknud pidupäeva kuigivõrd nautida.

Kõrgkoolis ukraina filoloogi kutse saanud Ruslana on sündinud ja kasvanud Ukrainas Vinnitsa oblastis. Tema sugulased elavad Kesk-Ukrainas. «Suhtlesin eile oma sugulastega, mu emaga, inimesed täiesti nutavad seal. Kõik meie sugulased on seal. Nad ei kavatse kuhugi põgeneda, sest ütlesid, et seal on kodu, kõik on seal. Väga raske on. Loodan, et Eesti on valmis võtma inimesi. Aitäh, et toetate meid. Nagunii enne oli väga raske periood seoses koroonaga, talve lõpus on kõik väsinud. Täiesti uskumatu,» lausus Dovha.

Kui lähedal on reaalne sõjategevus tema sugulastele, ei osanud Dovha esialgu öelda. Uudistest lähtuvalt on oht igal juhul reaalne. «Ei ole kuskil peita ennast. Ma ei tea, mis juhtub mu sugulastega, mu ema, mu õega täna, homme, ma ei tea. Meil olid plaanid sõita puhkusele Ukrainasse aprillis nagu tavaliselt... Minu ema on 82, no kuhu ta põgeneb?! Ta ei suuda normaalses olukorraski sõita minu juurde, kuigi juba aastaid palusin, et ta ikkagi tuleks siia. Ta ei taha. Ta tahab olla kodumaal oma kodus, tal on suur maja.»

Nagu ilmselt paljudele, jääb Putini rünnaku motiiv Dovhale arusaamatuks. «Ma ei saa sellest aru. Ma tõesti ei saa aru, miks inimesed ei saa kokku leppida, miks inimesed ei saa kuidagi rahulikult elada. Väga raske on, tõesti tahan nutta, ma ei suuda enam rääkida, see on tõesti košmaar,» tõdes Ruslana Dovha.

Tagasi üles