GALERII ⟩ Koolimaja täitub abisaadetistest

Põlva niinimetatud Metsakooli välisuks avanes ja sulgus esmaspäeval hommikust saadik pea pidevalt, sest just sinna koonduvad Põlvamaalt Ukraina jaoks kogutud toiduained ja tarbeesemed.

Põlvas koordineerib Eesti Punase Risti palvel abisaadetiste vastuvõtmist, sorteerimist ja sihtkohta saatmist MTÜ Väärtusta Elu, kuhu kuuluvad peamiselt meedikud. Esmaspäeval olid abiks veel tervisespordiürituste korraldaja Katrin Viilu, vaid osalise koormusega jätkav perearst Mare Torn ning Põlva gümnaasiumi õpilased Mae Lillo, Krete Jaagund, Sandra Kalling, Anete Pavlov ja Veronica Järv.

MTÜ juhatuse liikme Elis Lilosoni sõnutsi on ukrainlasele saatmiseks seni toodud valdavalt otse poest ostetud toiduaineid ja asjadega või siis on leitud kodust alles avamata tooteid, näiteks seepe. «Siin on dušigeelid, šampoonid, pesuvahendid. On kiirsuppe, maiustusi, plaastreid, sidemerulle, pamperseid. Kuuldavasti on vähemalt kaks beebit sündinud Kiievis lausa metroos,» teadis peakorraldaja.

Abistada soovijatel soovitas Liloson seada end olukorda, justkui oleksid nad ise pidanud oma kodu kiirkorras maha jätma ning mõelda, mida neil sel juhul kõige rohkem vaja läheks.

Liigiti sorteeritud kaubakastidel on nii eesti- kui ukrainakeelseid kirjad, mida aitas tõlkida Põlva gümnaasiumi õpetaja Julia Liubchenko. «Meie gümnasistid usaldavad oma õpetajat rohkem kui Google Translate´i,» selgitas Liloson.

Kui algselt pidid annetused Põlvasse saabuma ka Võrust, siis pühapäeval suundus sealt Ukraina suunas kaks bussi, kuhu pandi esimestel päevadel kogutu kohe kaasa. «See on suurim rõõm, mida saime kuulda. Meie poolest võiks ka Põlvamaal kogutu juba teele minna. Eesti Punase Risti koordinaator annab meile teada, millal nad saavad endale niinimetatud rohelise kaardi, mis võimaldab riiki siseneda takistusteta. Siis saadetakse kraam suure koormaautoga korraga ära,» rääkis korraldaja.

Varem nii Põlva kui Võru haiglas õena töötanud ning praegu sünnituseelsel puhkusel viibiv Liloson tunnistas nii talle kui kaaslastele osaks saanud vastutust. «Peame kõik väga hästi komplekteerima. Punane Rist usaldab meie MTÜ-d nii palju, et ei tule saadetisi kontrollima ega ümber pakkima. Põlva vald aga andis meile koha, kus saame saadetisi hoiustada.»

Põlvasse jõudis esmaspäeval ka Moostes ja Räpinas nädalavahetusel kogutud kraam, mis oli juba komplekteeritud. Kogumist veel jätkatakse.

Küsimusele, millest on Ukrainas kõige enam puudus, kostis Liloson: «Suur puudus on voodipesust, mida läheb vaja haiglates. On seal ju praegu palju haavatuid, verised linad visatakse ära ning järjest on vaja uusi. Ukrainasse saadame siiski üksnes kasutamata linu, tekke ja patju, juba pruugitud aga jäävad ootama Põlvamaale saabuvaid põgenikke. Ära kuluvad ka konservid, tangained, šokolaad ja muud pika säilivusajaga toiduained. Konserve on ju võimalik kus tahes hakata kohe sööma.»

Üks mees tõi 35 mütsi, mis ta abikaasa oli kudunud. «Pea ja jalad peavad soojas olema, mistõttu see kingitus on eriti hinnatud,» ütleb meediku kogemus.

Otepäält võttis annetuste kogujatega ühendust üks kaitseliitlane, kes komplekteeris vähemalt ühele Ukrainas sõdijale isikuvarustust, sh kiivri. «Paljudele vabatahtlikele antakse üksnes relv kätte, aga vajalik on ka varustus,» teadis Liloson.

Põlva gümnaasiumi õpilane Mae Lillo pidas tähtsaks, et saab ka ise aidata. «Ma ei saa aru, mis seal päriselt toimub – seda lihtsalt ei võta vastu,» tunnistas ta.

Teised piigad lisasid, et peavad aeg-ajalt hoopis oma vanemaid maha rahustama, et asi ei olegi nii hull. Et niisugune asi saab toimuda 21. sajandil, on nende arvates täiesti arusaamatu.

Uudiseid jälgivad tütarlapsed Postimehest ja teistest infokanalitest ning neid vahendavad ka sõbrad ja vanemad.

Kuigi noored saavad oma vabatahtliku tööga ühtlasi tehtud ka oma kogukonnapraktika, kinnitasid nad, et ei tulnud selle pärast, vaid missioonitundest.

Põlva poodides kaste hankimas käinud Katrin Viilu aga lausus: «Midagi peab ju tegema. Ma ei saa ju rindele minna ning sinna ma ei tahagi. Aga see on nii õudne, mis seal toimub.»