/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2022/03/03/14406127t1h963d.jpg)
Mõneski apteegist on jooditabletid lõppenud. Keskkonnaamet on aga saanud küsimusi jooditablettide kasu kohta võimaliku tuumaõnnetuse korral. Amet toonitab, et Eestis pole vajadust jooditablette võtta.
Vajadust jooditablette võtta pole
«Tableti võtmine on vajalik, kui toimunud on tuumaõnnetus ja inimene õnnetuspaiga lähedal. Kiirgustase Eestis ja Euroopas üldiselt ei ole aga tõusnud, samuti ei ole juhtunud tuumaõnnetust. Ka Ukraina töötavad tuumajaamad on Eestist nii kaugel, et tablettide võtmine pole mingil juhul vajalik,» ütles ameti peadirektor Rainer Vakra.
Keskkonnaameti kiirgusseire büroo selgitas, et jood kaitseb ainult joodi enda radioaktiivsete isotoopide eest. Nendest on tuumaõnnetuse kontekstis omakorda ainus oluline isotoop jood-131 (I-131), mis tekib töötavas tuumareaktoris. Kui reaktoris ahelreaktsioon lõpeb, lõpeb peatselt ka jood-131 tekkimine.
Eeltoodu tõttu ei ole jood-131 ei Tšornobõli tuumajaama territooriumil ega üheski radioaktiivsete jäätmete hoidlas. Neis paigus ei saa ka ahelreaktsioon uuesti tekkida.
Jood-131 vabaneb töötava reaktoriga toimunud õnnetuse käigus ja levib sinna, kuhu tuul seda kannab. Esialgu on joodi kontsentratsioon pilves suur. Mida kaugemale, seda hõredamaks pilv muutub. Kui inimene on õnnetuspaigast ebasoodsas suunas, võib ta jääda mingiks ajaks pilve mõju alla. Mida kaugemal see juhtub, seda hõredam on saaste ja väiksem selle võimalik mõju.
Kui inimene peaks sisse hingama jood-131, talletub see kilpnäärmes. Et seda vältida, tuleks paar tundi enne radioaktiivse joodipilve mõju alla jäämist võtta sisse spetsiaalne jooditablett. See aga on vajalik vaid siis, kui olla õnnetuspaigale lähedal.
Joodi sisaldavates toiduainetes, nagu jodeeritud sool ja vesi, on joodi kontsentratsioon nii väike, et nende tarbimisest kilpnäärme küllastamiseks ei piisa.
Niinimetatud joodiprofülaktika ehk jooditablettide võtmine on vajalik kuni mõnekümne kilomeetri kauguseni õnnetuspaigast. Sealt edasi on jooditablettide võtmise vajalikkus juba vähe tõenäoline. Eesti kaugus Ukraina töötavatest tuumajaamadest on aga üle tuhande kilomeetri.