Võrumaa korterite ruutmeetri keskmine hind kerkis 610 euroni

Korterite hinnad Lõuna-Eestis. Võrdluses 2020 II poolaastaga on 2021 II poolaastal tõusnud mediaanhinnad pea kõikides maakondades välja arvatud Põlva maakonnas. Foto: Maa-amet

Teisel poolaastal tõusid korterite mediaanhinnad varasemaga võrreldes kõikides maakondades peale Põlva maakonna. Võrumaal kerkis korterite ruutmeetri keskmine hind 610 euroni, Valgamaal tõusis 286 euroni ning Põlvamaal langes 350 eurole.

Maa-ameti andmetel tehti mullu teisel poolaastal korteriomanditega 14 605 tehingut. 2020. aasta sama ajaga võrreldes kasvas tehingute koguarv 17 protsenti, mis tähendab ligi 2100 tehingut enam.

Rohkem tehinguid kui 2021. aasta teisel poolaastal on olnud vaid 2005. ja 2006. aasta samal perioodil, teatas maa-amet. Ka korteriturul kaasatud rahalise kapitali maht ja korteri ruutmeetri hind olid rekordtasemel.

Tehingute arvu kasvu panustasid enim Harju ja Ida-Viru maakond. Ida-Viru maakonna tehingute kasv tõstis maakonna suhtelise turuaktiivsuse arvestuses esimeseks – 128 tehingut 10 000 elaniku kohta.

Varasemalt on esikoht selles arvestuses kuulunud Harju või Tartu maakonnale. Samas oli neis kolmes tehinguaktiivsemas piirkonnas – Harju, Tartu ja Ida-Viru – teisel poolaastal tehingute koguarv 10 000 elaniku kohta väga sarnasel tasemel.

2021. aasta teisel poolaastal oli nõudlus korteriturul kõrge. Tugev palgakasv eelnevatel perioodidel, pensionisambast väljavõetud raha, vabade vahendite akumuleerumine, inflatsiooniootused, pankade laenuandmisvalmidus – need on maa-ameti sõnul mõned faktorid, mis mõjutasid tehinguaktiivsuse kasvu ning andsid ka müüjatele võimaluse jätkuvalt hindu tõsta.

Ka korteritehingute koguväärtus oli rekordtasemel. Tehingute koguväärtus oli ligi 1,33 miljardit eurot ning võrdluses 2020. aasta sama ajaga oli rahalist kapitali kaasatud ligi 290 miljonit eurot ehk 28 protsenti rohkem.

Korteri ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1706 eurot, mis teeb aastakasvuks 12 protsenti. Tehinguhindade mediaan kasvas aastaga 10 protsenti, saavutades taseme 81 000 eurot korteriomandi kohta.

Hinnakasv toimus nii uute kui ka järelturu korterite segmendis. Järelturu korterite mediaanhind kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes 18 protsenti ja uutel korteritel 6 protsenti. Järelturu korterite mediaanhind oli 1462 ja esmamüükidel 2396 eurot ruutmeeter.

Uute korterite ehk esmamüükide osatähtsus oli 2021. aasta teisel poolaastal 18 protsenti. Aasta tagasi oli vastav näitaja 24 protsenti ja kaks aastat tagasi 21 protsenti. Esmamüükide osatähtsus püsis kõrgel Tartu maakonnas, kuid langes Harju maakonnas.

Kinnisvara kallinemisega samaaegselt on kasvanud ka brutopalk, kuid tehinguandmete põhjal teisel poolaastal ostujõud pigem vähenes. Enamikus asustusüksustes, kus toimus vähemalt 5 korteritehingut, oli võimalik Eesti keskmise brutopalga eest osta vähem korteripinda kui aasta tagasi.