K, 30.11.2022

Marit Külv ja Võru linnavalitsus pälvisid pärimuskultuuri tunnustused

LEPM
Marit Külv ja Võru linnavalitsus pälvisid pärimuskultuuri tunnustused
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Aasta noor tegija on Võrumaal Vastseliina piirkonnas elav ja tegutsev Marit Külv.
Aasta noor tegija on Võrumaal Vastseliina piirkonnas elav ja tegutsev Marit Külv. Foto: Erakogu

Eesti Folkloorinõukogu (EFN) tunnustas laupäeval pärimusvaldkonna silmapaistvamaid tegijaid. Aasta noore tegija tiitli pälvis Marit Külv Vastseliinast ning aasta koostööpartneriks osutus Võru linnavalitsus.

Pärimuspeol „Kaardistajad ja kaardilugejad“ kuulutati välja Teotoe preemia saaja ning jagati aastatunnustusi neile, kelle tegutsemise tulemusena oli 2021. aastal pärimus nähtav, kuuldav ja kogetav ning kelle töö silmapaistev ja uusi teadmisi avav.

Aasta noor tegija on Võrumaal Vastseliina piirkonnas elav ja tegutsev Marit Külv. 2020. aastal kutsus ta kokku grupi huvilisi, kellega hakata avastama santimiskombestikku ja selle juurde kuuluvaid laule. Pärast äärmiselt innustavat kogemust ühislaulmise hoog ja soov aga ei raugenud, vaid aina kasvas. Nii hakkas Mariti utsitamisel ja juhendamisel regulaarselt koos käima kogukonna Leelotsõõr. Marit on see, kes otsib enne igat kokkusaamist välja kümmekond arhiivilaulu, teeb endale selgeks viisid, et neid siis ühiselt murdekeelest tõlkida, mõtestada ja laulda. Eelmisel aastal oli Mariti eestvedada Võrumaal toimuvas pärimuslikus pulmas kolmepäevase pulmakombestiku kokkupanemine ja eestlaulikuks olemine. Lisaks sellele andis ta möödunud aastal koos Marju Rebasega välja ka raamatu „Lõuna-Eesti pulma- ja sünnipärimus 20. sajandist tänapäevani“.

Aasta koostööpartneriks osutus Võru linnavalitsus. Iga kultuurikorraldaja teab, et üks edu aluseid on pikaaegne ja püsiv partnerlus. Nii on Võru pärimustantsu festival saanud tunda kindlat seljatagust tänu Võru linnavalitsusele. Rahalise toetuse kõrval kuuluvad aga nii linnapea, abilinnapea kui kultuurinõunik ka festivali meeskonda, et toetada korraldajaid lisaks heade mõtete ning igakülgse abiga. Nii pole imestada, kui Võru pärimustantu festivali pannkoogihommikult võib leida linnapea enda koka rollis! On rõõmustav näha, kuidas Võru Linnavalitsus soosib rahvakultuuri ja traditsioonide jätkumist.

Kõikidesse kategooriatesse esitati rohkelt tugevaid kandidaate ning valiku nende hulgast tegi EFN-i juhatus koosseisus Lauri Õunapuu, Sille Kapper-Tiisler, Janika Oras, Elvi Nassar, Kati Taal ja Laura Liinat.

Auhinnaga Teotugi tunnustatakse neid pärimuskultuuri kandjaid, kelle tegevus aitab mõtestada ja väärtustada pärimust kui elu loomulikku osa ning kes eeskujuna innustavad teisi enda ümber pärimusega tegelema. Auhind on tugi pärimuskultuurialasteks tegudeks ja väärtustab juba tehtud tööd.

Teotoe auhinna pälvis Mare Mätas - tõeline Kihnu maa sool, aktiivne pärimuskultuuri hoidja ja edendaja. Pärimuskultuur, eriti Kihnu pärimus on Marele südameasi. Ta on tekitanud noortes armastust pärimuskultuuri vastu õpetajana ning kõige rohkem oma isikliku eeskujuga.

Lisaks oma kogukonnas panustamisele on Mare olnud väsimatu ka ise Kihnu kultuuri uurima, levitama ja vahendama, nii meil kui mujal. Tema töö tulemuslikkuse heaks näiteks on koostöö rahvusvaheliste telekanalitega, tänu millele on valminud kümned Kihnut tutvustavad filmid. Mare on olnud teejuhiks paljudele välismaistele ajakirjanikele, fotograafidele ja kultuuriuurijatele. Mare Mätas on vaieldamatult vaimse kultuuripärandi valdkonna oluline eestkõneleja nii Eestis kui rahvusvaheliselt.

EFN-i folkloorikuraatori preemia 2021. aasta tegevuse eest läks Järvamaa kuraator Kaja Kraavile, kelle järjepidev tegevus ning kogukonna sütitav eestvedamine, kaasamine ja innustamine paistab tema kodumaakonnast ka kaugemale. Kaja ise on tunnistanud, et kõige tähtsamad on aga need inimesed, kes temaga koos seda kõike teevad. „Üksi ma ei saakski seda teha!".

Nii Teotoe auhinna saajat kui aasta folkloorikuraatorit toetab omapoolse tunnustuspreemiaga Eesti Kultuurkapital.

Lisaks juba aastaid jagatud auhindadele anti esimest korda välja ka folklooriliikumise aasta tegijate tiitlid.

Aasta folkloorirühmaks valiti arhailise meestelaulu ansambel Lüü-Türr. Kõikide asjaolude kiuste, mida on pidanud läbi elama kogu kultuurivaldkond, oli Lüü-Türri meestele ja ka meestelaulule 2021. aasta siiski üle ootuste edukas. Erinevate esinemiste, plaadi väljaandmise ja festivali korraldamise kõrval peavad nad aga kõige olulisemaks just igapäevast meestelaulu rütmis elamist. „Ilma pingutamata läbi eluterve naeru hoiab see meid koos, annab tuge rasketel hetkedel, annab jõudu suruda läbi argipasa, annab enesekindlust jääda iseendaks. Ja mis kõige tähtsam – me naised on aru saanud, et selline eluviis teeb meist ka kodus paremad mehed!“ on nad ise öelnud.

Aasta juhendaja tiitli pälvis Kiviõli Kunstide Kooli direktor ja mandoliiniõpetaja Jaanus Põlder. Kuigi paljud tunnevad Jaanust eestkätt ansamblist Untsakad, siis tegelikult on ta viimased 20 aastat seisnud hea selle eest, et tuua rahvamuusika Ida-Virumaa laste ja noorteni. Juhendajad on need, kelle puhul ei ole oluline alati konkreetse aasta tegevus, vaid nende töö viljad paistavad välja pikki aastaid hiljem. Nii on ka Jaanus Põlderiga – tema igapäevane pühendumine ja järjepidevus on need, tänu millele on kasvanud uus põlvkond pärimushuvilisi noori.

Aasta korraldajad on Tallinna tantsuklubi eestvedajad Leanne Barbo, Jaan Sarv, Siim Sarv, Monika Väliste, Maarja Sarv ja Natali Ponetajev. Esimene Tallinna tantsuklubi leidis aset 18. detsembril 1991 Tallinna Vanalinna Muusikamajas ning alates sellest on 30 aastat neil õhtutel saanud tantsida ja seeläbi õppida 19-20. sajandi külapidude tantse elava muusika saatel. Kuigi kokku võib saada mujalgi, on tantsuklubi traditsioon elus püsinud just täna selle tugevatele alustaladele – eestvedajatele.

Aasta uurija tiitli otsustas Eesti Folkloorinõukogu juhatus tänavu jätta välja andmata.

Märksõnad
Tagasi üles