/nginx/o/2022/03/06/14411614t1h4cd0.jpg)
Tänavune aasta on kuulutatud raamatukogude aastaks. Esimese kolme kuu fookus – raamatukogu kui kogukonnakeskus – on Põlvamaal hästi paigas. Maakonnas on 29 rahvaraamatukogu. Kõikidel neil on ülesanded, millest oleme kuulnud ja mis on teada-tuntud: raamatukogud koguvad, säilitavad ja laenutavad raamatuid. Seal käivad inimesed, kes laenavad raamatuid, loevad need läbi ja siis viivad tagasi, et võtta uued.
Tegelikult on tore, et täpselt ühesuguseid raamatukogusid pole, igaüks on oma valla, oma raamatukoguhoidja ja lõpuks ka natuke oma lugejate moodi. Raamatukogud asuvad erisugustes hoonetes ja tingimustes, neis töötavad väga erineva iseloomuga inimesed ja sellest lähtuvalt on tööd ja toimetused ka erinevad. Põlvamaal on enamik raamatukogusid ka külakeskused ja sellest lähtuvalt on raamatukogutöö väga tihedalt seotud külaseltsidega või kogukonna aktiivsete liikmete ja asutustega.
Raamatukogu on üks inimestele kõige lähemal asuvatest demokraatlikest avalikest ruumidest. See on koht, kus kogukonna liikmed saavad koguneda, arutleda ja oma asju ajada, lastest vanemaealisteni. Uhkusega võin öelda, et Põlvamaal nii see paljudes raamatukogudega külades on.
Tegelikult on raamatukogud ka oma lugejate nägu, lugejate ja külastajate vajadused ja soovid on raamatukoguhoidjatele tähtsad teejuhised. Me vajame teid, head külastajaid-lugejaid! Oleme loodud inimesi teenindama. Meil on oskused ja kogemused, aga meie hing ja sisu on teie käes.
Tänu teile ei seisa raamatukogu paigal, vaid areneb. Keegi täpselt ei tea, milline on valmis ideaalne raamatukogu, millised on need kümne aasta pärast, aga see on selge, et nad on olemas. Lugemine ei lõpe.
Seda ütlevad ka arvud: Põlvamaa raamatukogudes on kokku pool miljonit teavikut (raamatud, ajakirjad, CD-plaadid jm) ja mis peatähtis – ligi 40 protsenti maakonna elanikest on meie raamatukogude lugejad.