:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/12/05/14243393t1hfba2.jpg)
Eelmisel nädalal jõudsid Antsla valda kolm sõja eest põgenenud Ukraina peret, nende seas kolm last, kelle Ukrainas katkenud koolitee jätkub mõne aja pärast Antslas.
«Eelmisel nädalal saabusid esimesed sõjapõgenikud ja neid tuleb juurde,» lausus Antsla vallavanem Avo Kirsbaum. Tema sõnul on kolm saabunud perekonda majutatud Kobelasse seal tegutsevate ettevõtete korteritesse ning ühte külaliskorterisse.
Põgenike seas on kokku kuus last, neist pooled lasteaia- ja pooled kooliealised. Neile tuleb vallavanema sõnul leida vastavalt kas hoiu- või koolikoht. «Koolidega on kokkulepe olemas, et nad võtavad lapsed vastu,» kinnitas Kirsbaum. «Kas Antsla gümnaasium või Kuldre kool, aga peamiselt ilmselt Antsla gümnaasium.»
Emadega saabunud kooliealistest lastes on üks noormees Kirsbaumi sõnul Ukrainas juba 9. klassi lõpetanud ning kaks aastat sealses meditsiinikoolis õppinud. «Kuna meil sellist varianti ei ole, et pärast põhikooli saaks meditsiinikooli astuda, tuleb tal siin kõigepealt gümnaasiumisse astuda ja see lõpetada,» lisas vallavanem.
Antsla gümnaasiumi direktor Katrin Martinfeldi sõnul on koolis tehtud esimesi ettevalmistusi Ukrainast pärit õpilaste vastuvõtuks, kuid esialgu on veel teadmatust palju. «Kõigepealt tulevad nad kohale ja vaatame, kuidas edasi. Mul puudub praegu ülevaade mitu ja mis vanuses lastega on tegemist.»
:format(webp)/nginx/o/2018/10/30/11537962t1h21e7.jpg)
Martinfeldi sõnul vajavad sõja eest põgenenud lapsed esmalt tutvumis- ja kohanemisaega enne kui üldse ainetundide läbiviimisest rääkima saab hakata. «Olen rääkinud õpetajatega, kes on valmis nendega põhjalikult tegelema ja oleksid tugiõpetajad. Leiame ka tugiõpilased ja ega praegu põhjalikumaid plaane ole,» ütles koolijuht.
Vähemalt esialgu hakkab õpilastega suhtlemine käima tõenäoliselt vene keeles, kuid kas ka ainetunnid? «Küll me kuidagi vaatame. Alguses polegi õppetöö korraldus nii oluline kui on kohanemine,» lisas Martinfeld.
«Sel õppeaastal soovitame läheneda pehmelt, et lapsed kohaneksid – õpiksid keelt ja osaleksid rohkem näiteks huvihariduses,» ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna Lõuna-Eesti Postimehele. «Oluline on, et lapsed oleksid mõtestatud ja arendava tegevusega hõivatud. Kui laps on valmis, siis saab ka kohe individuaalse õppekavaga koolis alustada. Riigigümnaasiumid on valmis Ukraina gümnasistid kohe vastu võtma.»
/nginx/o/2022/02/20/14377947t1h2956.jpg)
Riik kompenseerib Kersna kinnitusel omavalitsustele uute õpilastega lisanduvad. Samuti korraldab nii koolipidajatele kui koolidele muutunud oludega kohanemiseks vajalikud infotunnid.
«Teeme ka koolituste sarja muukeelse lapse toetamisest eestikeelses haridussüsteemis. Esimene koolitus on sel kolmapäeval, kus Lilleküla kooli juht jagab oma kogemusi,» lisas Kersna. «Eraldi veebiseminarid on üldhariduskoolide juhtidele, alusharidusele, huvihariduse, noorsootöötajatele ja venekeelsetele koolidele.»
Esimene põgenikepere on jõudnud kohale ka Põlva valda, kus samuti tuleb koolikoht lastele tagada. «On, aga meile teadaolevalt on nad tulnud sugulaste-tuttavate juurde,» ütles Põlva vallavanem Martti Rõigas. «Üldises plaanis ei ole riigi poolt veel kedagi siia korraldatud.»
/nginx/o/2021/02/16/13633265t1h5013.jpg)
Kõigepealt vajab põgenike pere vallavanema sõnul rahu ja võimalik, et ka hingelist abi, et kodumaal läbi elatud šokist välja tulla. «Nad istuvad toas, kardinad ees,» lisas Rõigas.
Vallavanema sõnul on pere plaaninud Eestisse jääda pikemaks ajaks ning arvestades sõja käiku Ukrainas polegi neil tõenäoliselt enam kohta, kuhu tagasi minna, sest kõik on puruks pommitatud.
Põgenike lastele hariduse andmisel tuleb Rõigase kinnitusel läheneda individuaalselt eesmärgiga õpetada lastele võimalikult kiiresti selgeks eesti keel. «Kui nad jäävad siia pikemaks ajaks, siis õpivadki keele ära ja lõpetavad siin kooli,» ütles ta. «Võibolla on saabujate seas ka õpetajaid, kellest võib abi olla.»
Põlvas on põgenike lapsi koolis käinud ka varasemalt. «Meil olid siin ka Süüria põgenikud, üks-kaks last gümnaasiumiastmes, aga nad kolisid Põlvast ära,» meenutas Rõigas.
Ukraina laste koolitee jätkamisest Eestis rääkis esmaspäeval ka president Alar Karis. Tema sõnul tekib Ukraina sõjapõgenike lõimimisel Eesti ühiskonda hulgaliselt küsimusi.
«Esiotsa vajavad nad tuge kohanemisel ja ka psühholoogilist abi, kuid juba praegu peab mõtlema haridusele ehk sellel, kuidas läheme vastu uuele kooliaastale, mil tõenäoliselt paljud Eestisse jõudnud noored jätkavad oma kooliteed,» sõnas president Alar Karis telefonivestlustes haridus- ja teadusministri Liina Kersnaga.
Riigipea sõnas, et ukrainakeelse õppe korraldamisel saab kasutada nüüdisaegseid digilahendusi ja distantsõppe võimalusi ning nõnda kaasata Ukraina kogukonda üle ilma. «Eesti saab pakkuda juurde keeleõpet, lähtudes kohaliku kogukonna soovist, et põgenikud peaksid saama omandada eesti keelt,» lisas president Karis.
Avo Kirsbaumi sõnul lisandub lähipäevil Ukrainast sõjapõgenikke Antsla valda veelgi. Kohapeal on ka ettevõtteid, kus neile töökohti pakutakse.
Eesti on teatanud valmisolekust võtta vastu 10 000 Ukraina sõjapõgenikku.