:format(webp)/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
/nginx/o/2022/03/09/14416860t1h07d9.jpg)
Ukraina sõjapõgenikud saavad järgmisest nädalast ajutist kaitset taotleda ka väiksemates omavalitsustes. Selleks loob Politsei- ja Piirivalveamet mobiilse võimekuse – sõidetakse kohale piirkondadesse, kuhu on koondunud suurem hulk sõjapõgenikke.
MOBIILSED PUNKTID ⟩ Põgenikud saavad peagi ajutist kaitset taotleda ka väiksemates kohtades
«Ajutise kaitse taotlemise võimaluse loomine ka väiksematesse kohtadesse võtab veidi aega ning nõuab meilt ka natukene IKT-arendust,» rääkis siseministeeriumi pääste, hädaabi ja kriisivalmiduse asekantsler Viola Murd. «Ajutise kaitse andmisel on vaja teha foto, võtta sõrmejäljed jne. Sellist võimekust hetkel igal pool ei ole.»
Ajutise kaitse taotlemiseks saab sõjapõgenik praegu broneerida endale sobiva aja PPA teenindussaalides kokku viies erinevas linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Rakveres. «Meie andmetel ongi sõjapõgenike praegu kõige rohkem suuremates keskustes,» lisas Murd.
PPA tegeleb Murru sõnul praegu sellega, et luua võimekus minna piirkondadesse ka mobiilselt kohale. «See võimalus tekib järgmisest nädalast,» täpsustas ta. «Kui kohale sõidetakse, siis alustatakse majutusasutustest, kuhu on koondunud rohkem sõjapõgenikke ning tehakse seal päeva või paariga kõik vajalikud toimingud ära.»
Võru linnapea Anti Allase sõnul on Võrus hetkel ligikaudu 20 Ukraina sõjapõgenikku ning nende arv kindlasti suureneb. «Ajutise kaitse taotlemine peaks olema kättesaadav kõikides maakonnakeskustes,» lausus Allas, kelle sõnul asub Võrule praegu kõige lähem punkt Tartus. «Me oleme piiriäärsed maakonnad ning sealtpoolt need inimesed Eestisse ju tulevad.»
«Transpordiamet pakub praegu kõikidele sõjapõgenikele keskustesse sõitmiseks tasuta transporti: mitte ainult linnades, vaid ka maaliinidel,» rääkis Murd. «Kui tegemist on mõne üksiku inimesega, siis oleks mõistlik minna PPA teeninduspunkti ja teha kõik toimingud seal kohe ära. Ajutise kaitse taotlejatele on loodud eraldi letid, et see toiming käiks võimalikult sujuvalt ja kiiresti. Sisuliselt saab dokumendid tunni ajaga menetletud.»
Kõik sõjapõgenikud ei vaja Murru sõnul koheselt ka ajutist kaitset. «Isikukoode saavad väljastada ka omavalitsused,» lisas ta. «Samuti loome sotsiaalkindlustusametile võimekuse, et ka nemad saaksid vajadusel anda põgenikele isikukoode.»
Ajutine kaitse saanud sõjapõgenikel on Murru kinnitusel täpselt samad õigused, mis elamisloaga inimestel. «Lühiajalise töötamisloa saab inimene ka ilma ajutist kaitset taotlemata,» lausus Murd. «Ka koolikohustus tekib koheselt: kõik lapsed tuleb kohe kooli võtta, kui koolikohti on. Omavalitsus peab tagama ka vältimatu sotsiaalabi ilma ajutise kaitseta. Tagatud on ka vältimatu meditsiiniabi ning retseptiravimid.»
Alates 9. märtsist 2022 jõustus Vabariigi valitsuse korraldus, millega saavad sõja eest Eestisse tulnud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmetele taotleda ajutist kaitset. Ajutine kaitse on aastane elamisluba, millega pakutakse Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele turvatunnet ja sotsiaalseid garantiisid. Pärast ajutise kaitse taotlemist saavad sõjapõgenikud endale sarnased õigused nagu on Eesti elanikel – näiteks õigus siin õppida, töötada ja seeläbi saada ka ravikindlustus.
Ajutise kaitse taotlemine ei ole kohustuslik. Kõikidel Ukraina kodanikel on õigus Eestis edasi viibida ka ilma ajutist kaitset taotlemata.