Haigla tunnel võib täita ka Võru suurima pommivarjendi rolli

Lõuna-Eesti haigla elektriku Ago Pettai sõnul on tema selja taga olevat tunnelit korra ka varjendina kasutatud. See oli siis, kui haiglale pommiähvardus tehti. Foto: Arved Breidaks

Ukraina sõjas antavad õhulöögid elamute ja muu tsiviiltaristu pihta on ka Eestis pinnale tõstnud küsimuse, kuhu võimaliku õhurünnaku korral varjuda. Kuigi spetsiaalseid avalikke pommivarjendeid meil pole, võib nõukogude ajal rajatud hoonetes leida kohti, mille rajamisel mõeldi küllap ka võimalusele, et neid varjendina kasutada.

«Eestis spetsiaalseid varjendeid ei ole. Inimeste kaitseks kasutatakse vajadusel nende evakueerimist, iseseisvat varjumist siseruumidesse ja avalikeks varjumiskohtadeks sobivate ehitiste kasutusele võtmist,» ütles Lõuna päästekeskuse juht, Lõuna-Eesti regionaalse kriisikomisjoni esimees Margo Klaos.

Rünnaku või radioaktiivse saaste korral sobib tema sõnul avalikuks varjumiskohaks hoone, rajatis või ka osa sellest, mis asub maa all, on betoonist ning akendeta. «Näiteks maa-alused parklad, tunnelid,» selgitas Klaos. «Eestis leidub põgusa kaardistuse põhjal varjumiskohtadeks sobivaid hooneid ja rajatisi, kuid kokkuleppeid nende kasutamiseks veel ei ole. Seega avalikku varjumiskohtade võrgustikku ei ole Eestis veel loodud.»