R, 9.12.2022

Nõudlus kinnisvara järele võib kasvama hakata

Tomi Saluveer
, reporter
Nõudlus kinnisvara järele võib kasvama hakata
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mullu teisel poolaastal tõusid Eestis korterite mediaanhinnad kõikides maakondades peale Põlvamaa. Võrumaal kerkis korterite ruutmeetri keskmine hind 610 euroni, Valgamaal 286 euroni, kuid Põlvamaal langes 350 eurole. FOTO: Administrator
Mullu teisel poolaastal tõusid Eestis korterite mediaanhinnad kõikides maakondades peale Põlvamaa. Võrumaal kerkis korterite ruutmeetri keskmine hind 610 euroni, Valgamaal 286 euroni, kuid Põlvamaal langes 350 eurole. FOTO: Administrator Foto: Administrator
  • Kinnisvara odavnes eelmisel poolaastal maakondadest vaid Põlvamaal.
  • Sõda Ukrainas võib lähiajal hindu kergitada.
  • Portaalides üleval olevad hinnad võivad olla tegelikkusest kõrgemad.

Venemaale kehtestatud sanktsioonid ja sõjahirm ei ole kinnisvaraturgu veel oluliselt mõjutanud. Nii kinnitas kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Ailen Kuusik, kes töötab peamiselt Lõuna-Eesti maakondades.

«Kinnisvara endiselt ostetakse ning ei ole tunda, et inimeste ostuhuvi oleks vaibunud,» lausus Kuusik, kelle sõnul tulevad sõja mõjud ilmselt nihkega ja järeldusi saab teha ehk paari kuu pärast.

«Vajadusepõhiselt ostetakse kindlasti edasi,» lisas ta. «Pigem võivad investeerimise eesmärgil kinnisvara ostjad jääda ooteseisundisse. Kuni ostujõudu on, hinnad tõusevad. Kui nõudlust jääb vähemaks, tuleb ka pakkumusturg alla.»

Ukraina tööjõud ja Venemaalt väljarändajad

Muutused kinnisvaraturul võivad olla mitmesugused. «Uusarenduste pool võib sanktsioonide ning ehitusmaterjalide hinna kallinemise tõttu tagasi tõmbuda,» arvas ta. «Kui aga Venemaalt hakkavad paljud inimesed mujale kolima, võivad sealt tulevad jõukad inimesed osta kinnisvara ka Eestis.»

Kuusiku sõnul tõuseb nõudlus kinnisvara järele tõenäoliselt ka Eestisse tuleva Ukraina tööjõu tõttu, kellele elamispind ostetakse või üüritakse. «Mul endalgi oli hiljaaegu Põlvas klient, kes ostis oma Ukraina töötajale ja Eestisse tulnud perekonnale korteri,» tõi Kuusik näite.

Ailen Kuusik, kinnisvarabüroo Uus Maa maakler

«Käisin hiljuti hindamas üht korterit, mille eest omanik küsis 52 000 eurot. Ütlesin talle kohe, et eksperthinnangus saab hind olla hädapärast 47 000.»

Mullu teisel poolaastal tõusid Eestis korterite mediaanhinnad kõikides maakondades peale Põlvamaa. Võrumaal kerkis korterite ruutmeetri keskmine hind 610 euroni, Valgamaal 286 euroni, kuid Põlvamaal langes 350 eurole. Korteriomandite mediaanhind tõusis Valgamaal 64,9 ja Võrumaal 61,1 protsenti, Põlvamaal langes aga 10,9 protsenti.

Veel on Kuusik täheldanud, et reaalsel turul ei ole hinnad tõusnud nii palju kui pakkumised kinnisvaraportaalides. «Kui omanik tahab oma korterit müüki panna, siis ta vaatab, mida sarnaste korterite eest portaalides küsitakse. Sageli mõeldakse, et enda oma eest võib veelgi rohkem küsida. Enamasti ostetakse kortereid aga laenuga, mille saamise eeldus on eksperthinnang. Selle tellimisel selgub tihti, et korteri hinnaklass on hoopis teine.»

Reaalsed tehinguhinnad ei ole Kuusiku sõnul seega nii kõrged kui algselt küsitud. «Käisin hiljuti hindamas korterit, mille eest omanik küsis 52 000 eurot. Ütlesin talle, et eksperthinnangus saab hind olla hädapärast 47 000.»

Ostujõud siiski mõnevõrra vähenes

Maa-ameti teatel oli nõudlus 2021. aasta teisel poolaastal korteriturul kõrge. Tugev palgakasv, pensionisambast välja võetud raha, vaba raha akumuleerumine, inflatsiooni­ootused, pankade valmidus anda laenu – need faktorid mõjutasid tehinguaktiivsuse kasvu ning andsid ka müüjatele võimaluse hindu tõsta.

Samal ajal on maa-ameti kinnitusel kasvanud ka brutopalk, kuid tehinguandmete põhjal teisel poolaastal ostujõud pigem vähenes. Enamikus asulates, kus sai teoks vähemalt viis korteritehingut, oli võimalik Eesti keskmise brutopalga eest osta vähem korteripinda kui aasta tagasi.

Kui vaadata Lõuna-Eesti aktiivsema korterituruga asustusüksusi, on korteriost kõige taskukohasem Setomaal, kus Eesti keskmise brutokuupalga eest saab soetada ligi 30 ruutmeetrit pinda. Samas saab kuupalga eest Otepää, Võru või Põlva linnas vaid ligikaudu kahe ruutmeetri omanikuks.

Kogu Eestis langeski ruutmeetri mediaanhind kõige rohkem just Setomaa vallas, kukkudes 54 eurole.

Maa-ameti andmetel tehti mullu teisel poolaastal korteriomanditega 14 605 tehingut. 2020. aasta sama ajaga võrreldes kasvas tehingute arv 17 protsenti ehk ligi 2100 võrra.

Aktiivsema korterituruga asustusüksused ning korteriomandite taskukohasus
Aktiivsema korterituruga asustusüksused ning korteriomandite taskukohasus Foto: Allikas: maa-amet
Märksõnad
Tagasi üles