Sten Mahov: Otepääl käib elu suusarütmis

Sten Mahov Foto: Arvo Meeks

Kui otepäälane parasjagu ei suusata, mõtleb ta sellest – seda kinnitas mulle läinud nädalal aset leidnud laskesuusatamise suursündmus. Linnake justkui elas suusarütmis: tundus, nagu oleks kõik sealsed noored vabatahtlikena läinud appi võistlusi korraldama, veidi vanemad aga jõuproovi pealtvaatajatena jälgima.

Fakt, et Eestile ning Otepää Tehvandi spordikeskusele usaldati võimalus säärast suurt suusapidu võõrustada, teeb ainult au.

Kui murdmaasuusatamises tegid ilma veel Andrus Veerpalu, Jaak Mae ning Kristina Šmigun-Vähi, olin selle ala suur austaja. Mäletan, et ootasin alatihti talviseid nädalavahetusi, sest siis näidati televiisorist suusatamist. Et olin enda arvates oma peres ainuke, kes suusatamise vastu suuremat huvi tundis, sain nii mõnigi kord pühapäeviti «vabastuse» õppimisest. Muidugi pidin oma koolitükid siis hiljem ära tegema.

Ehkki murdmaasuusatamine on endiselt huvitav, pakub biatloni juures mulle kõige enam närvikõdi tõik, et pärast igat ringi võib tulla uus liider ning esikolmik saab lootusetult segi löödud. Lisaks sportlikule sooritusele mängib siin rolli ka puhas õnn, mistõttu võivad esile kerkida need, kes varem nõnda palju säranud ei ole.

Oma fännamise tippajal ei mõistnud ma hästi neid, kes suusatamise vastu üldse huvi ei tundnud või pidasid laskesuusatamist murdmaasuusatamisest huvitavamaks. «Murdmaas sõidavad ühte pikka teed, laskesuusatamine on aga üllatusi täis,» öeldi mulle. Kui aga meie toonased murdmaasuusatamise tipud oma karjääri lõpetasid, vaibus ka minu suurem huvi selle ala vastu.

Õnneks avastasin laskesuusatamise tugitoolisportlasena taas ning nüüd kuulun juba vähemalt viimased viis aastat nende hulka, kes tunnevad suurt rõõmu, kui hilissügisel hooaeg algab, ja tõsist kurbust siis, kui see kõik kord märtsis lõpeb.

Ehkki murdmaa on endiselt huvitav, pakub biatloni juures mulle kõige enam närvikõdi tõik, et pärast igat ringi võib tulla uus liider ning esikolmik saab lootusetult segi löödud. Lisaks sportlikule sooritusele mängib siin rolli ka puhas õnn, mistõttu võivad esile kerkida need, kes varem nõnda palju säranud ei ole.

Selle nädalaga lõpeb tänavune BMW IBU laskesuusatamise maailmakarikasari. Ehkki ka sel korral mõtlen, mida järgmise hooaja alguseni jäänud ajaga peale hakata, aitab mul seda üle elada äsja Otepäält saadud elamus. Kahju ainult, et järgmist samasugust üritust Tehvandil peab teadaolevalt ootama veel neli aastat.