R, 2.12.2022

Ettevõtted: toorainepuudus seab ohtu metsa- ja puidusektori toimimise

LEPM
Ettevõtted: toorainepuudus seab ohtu metsa- ja puidusektori toimimise
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Virnastatud metsamaterjal Toftani puidutööstuses.
Virnastatud metsamaterjal Toftani puidutööstuses. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Sõda Ukrainas ja sellega kaasnevad vajalikud sanktsioonid on viinud Eesti ettevõtted toorainepuudusesse, mille tõttu on ohus eeskätt metsa- ja puidusektori ning sellega seotud valdkondade ettevõtete toimimine, märgivad ettevõtlusorganisatsioonid ja ametiühingud.

Kõige kiirem ja tõhusam viis olukorra leevendamiseks on vähendada Eesti kodumaiste ressursside, eriti puidu kasutamiseks seatud piiranguid ja seda tuleb teha kohe, kirjutasid Eesti ettevõtete katusorganisatsioonid Kaubandus-tööstuskoda ja Tööandjate keskliit ning sotsiaalpartnerina Eesti töötajaid esindav Ametiühingute keskliit peaminister Kaja Kallasele.

“Maailma praeguses majanduspoliitilises olukorras, kus kehtestatud vajalike sanktsioonide tõttu on vähenenud või takistatud Venemaalt ja Valgevenest pärit puidu ja metallide kättesaadavus, tuleb valitsusel kiiresti võtta vastu otsused, kuidas saaksid meie ettevõtted samas mahus tegevust jätkata ning minimeerida Eesti majandusele tekkivat kahju niigi turbulentses olukorras,“ ütles Kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts. “Laod on juba tühjad ning riigimehelikke otsuseid on vaja kohe!"

„Eestis toob metsa- ja puidutööstus otse või kaudselt leiva lauale 56 000 inimesele ehk pea igale kümnendale töötajale. Seejuures on nende töökohtade osatähtsus eriti suur just maapiirkondades,“ kommenteeris Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson. „Õnneks on meil taastuv loodusvara puit endal Eestis olemas ning selle tark kasutamine suuremas mahus ning piirangute kasvõi ajutine leevendamine toetaks Eesti majandust keerulisel ajal, aitaks vähendada paratamatut hinnatõusu ning sellega seoses üleüldist eestimaalaste heaolu langust. Viimane on ka julgeolekurisk – kiire inflatsioon, millele lisanduks veel töökohtade vähenemine Eesti olulistest sektorites, suurendaks rahulolematust ning teeks Eesti inimesed haavatavamaks vaenuliku riigi provokatsioonide suhtes.“

Aina suurenenud siseriiklike piirangutee ja toorme saadavuse ebakindluse tõttu on Eesti ettevõtetel tulnud vajaminevat puidutooret aina enam sisse osta – ligi kolmandik Eesti tööstusele vajaminevast puidutoorainest imporditi Venemaalt või Valgevenest.

Puitu kasutatakse aga lisaks sae- ja metsatööstusele ka näiteks ehituses, erinevate toodete tootmises ja kaugküttes, seega on tooraine defitsiidi mõjud oluliselt laiemad kui vaid ühes sektoris. Näiteks puiduhakke ja biomassi defitsiidi korral on kaugküttejaamad sunnitud inimestele toasooja tagamiseks kasutama Vene päritolu gaasi või konkureerima puidutööstusega toormaterjali pärast. See süvendaks kriisi mõju tööstuses ning samaaegselt tooks kaasa suure toasooja hinnatõusu.

Kaubandus-tööstuskoda, Tööandjate keskliit ja Ametiühingute keskliit esitasid peaministrile . konkreetsed ettepanekud. Tuleks üle vaadata riigimetsa raiemahud, mida eelmise keskkonnaministri Tõnis Möldri otsusega kärbiti, ning suurendada neid vastavalt esialgsele ja jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtetele vastavale ettepanekule.

"Anda kiiresti selge tegutsemisraamistik algavaks kevadiseks pesitsusperioodiks, mis võimaldab metsatöödega jätkata vajalikus mahus. Anda Riigimetsa Majandamise Keskusele ülesandeks jätkata kevadisi raietegevusi männikutes ning mitte pikendada raierahu riigimetsades 14 päeva juuni lõpuni, vaid piirduda senise praktikaga. Maagaasi osakaalu vähendamiseks kaugküttes ja biomassi osakaalu suurendamiseks analüüsida, kas lisaks olemasolevatele on vaja töötada välja ja rakendada täiendavaid toetusmeetmed," seisab pöördumkises.

Allakirjutanute sõnul tuleb täiendavalt analüüsida meetmeid, mis aitavad leevendada ettevõtete kiiresti kasvavaid kulusid seoses energia, kütuste, väetiste ja teiste tootmissisendite kiire hinnatõusuga. Muuhulgas tuleb analüüsida erimärgistatud kütuse kasutamise taaslubamist erametsade majandamisel ning põllumajanduses kasutatava diiselkütuse aktsiisi langetamist Läti ja Leeduga sarnasele tasemele.

"Neid meetmeid on võimalik rakendada, pidades samal ajal silmas looduskaitselisi eesmärke," märgivad Kaubandus-tööstuskoda ja Tööandjate Keskliit.

Raiemahtude suurendamist majanduse toetamise eesmärgil on varem edukalt kasutatud. Näiteks otsustas Läti valitsus eelmise majanduskriisi ajal kohaliku tööstuse ja töökohtade toetamiseks tõsta keskmisi raiemahtusid kaheks aastaks keskmiselt enam kui 50 protsendi võrra.

Pöördumisega kirjutasid alla ka Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Mööblitööstuse Liit, Eesti Erametsaliit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Taastuvenergia Koda ja Eesti Turbaliit.

Märksõnad
Tagasi üles