Maarius Suviste: omapärane kevadekuulutaja

Maarius Suviste Foto: Arvo Meeks

Millegipärast on nii olnud, et eriti just kevaditi meenub Andrus Kiviräha lasteraamat «Kaka ja kevad». Mine võta kinni, miks see nii näib. On see justkui miski märk või enne, mis juhtuma hakkab, kes seda täpselt teab.

Aga kindel on, et kui meie tänavaid, parke, muruplatse ja muid sääraseid kohti kevadpäike lumest sulatab, hakkab lume alt välja tulema. Teadagi mida.

Mis sellele eelneb, teame kõik. Kui koer talvel paksu häda teeb, saab ju loomaomanik sellele saapaga lume peale lükata. Et keegi ei näeks, ei tabaks inetult teolt – ei ütleks midagi, kui julgust on. See peaks olema nii iseenesest elementaarne, et koeraomanik koristab looma järelt ära ning seda ei pea kusagil eeskirjades üles kirjutamagi.

Aga nagu näha, tuleb üsna sageli ette, et seda ei tehta – igal kevadel on ju tulemusi siin-seal märgata. Mida teha? Kui näed, siis koera­omanik korrale kutsuda ja öelda, et palun korista koera järelt ära? Ka seda võib teha. Ehk aitab, kui keegi kõrvalt märkab, sekkub ja ütleb. Kes see ikka tahab pahameeletormi alla langeda. Aga samas ei ole ju välistatud ka ülbuse jätkumine ja sajatused tähelepanu juhtijale.

Kiita tuleb, ja peabki, neid koeraomanikke, kes oma lemmiku järelt ära koristavad.

Iga-aastase omapärase kevadekuulutamisega on hädas ka teised riigid. Kusagilt on meelde jäänud, kuidas Taanis on olukorrale lähenetud. Sealgi on ette tulnud, et koeraomanikud lemmiku järelt ei korista ning siis vaata, et sisse ei astu.

Ka taanlased tõusid kohati suisa tagajalgadele ning ette võeti äärmuslik samm: pea iga junni sisse, mis avalikus kohas silma hakkas, torgati püsti väike Taani lipuke. Olgu siis tiku või hambaorgi külge kleebituna. Ja neid sai üsna palju kokku, nii et muutus üsna häirivaks ja ebameeldivaks vaatepildiks. Kuid see aitas, olukord paranes, hakati rohkem ära koristama ning vaatepilt oli taas rõõmus: murulapil jäi tumedaid mügarikke vähemaks.

Kuidas Taanis tänavune kevad tulnud on, selle kohta info puudub. Aga kui muu ei aita, siis kas ehk ei peaks taanlaste läbiproovitud tee ette võtma ka meil? Ehk on tolku?

Kiita tuleb, ja peabki, neid koeraomanikke, kes oma lemmiku järelt ära koristavad. Kiita tasub ka neid koerasõpru, kes lähevad lemmikuga jalutama, kolm-neli väikest koerte väljaheitekilekotikest kaasas ning kui keegi teine koeraomanik oma looma järelt ära ei korista, ulatavad kotikese – ole hea, võta üles ja viska prügikasti. Seda on ette tulnud ja on ära koristatud.