:format(webp)/nginx/o/2022/03/15/14428079t1h793a.jpg)
Praeguseks on Lõuna-Eesti vooluveekogudel ja paisude juures jää enamasti sulanud või muutuvad seal jääolud väga kiiresti. Selliste veekogude jääle ei tohi enam kindlasti minna. Tegelikult tuleb praegu kõigi veekogude jääle minnes olla väga ettevaatlik ja arvestada läbivajumise ohuga.
Jääpüüki harrastavad kalamehed peaksid kindlasti järgima päästeameti ohutusjuhiseid, kasutama turvavarustust ning mitte võtma liigseid riske. Eriti tähelepanelikud peavad olema kalapüügivõistluste korraldajad, kelle ülesanne on tagada jääolude ohutuse hindamine enne üritust ja turvalisus ürituse ajal.
Kevadisel perioodil valmistavad päästeametile kalameeste kõrval muret jääle tikkuvad lapsed ja noorukid. Valgamaal kutsuti päästjaid märtsis välja Tambre järvele, kus lapsed järve lahtisele jääle mängima tikkusid. Mõni päev hiljem kutsuti päästjad Pedeli äärde, kus noorukid jääle minna proovisid. Pealtnägija sõnul oli üks poiss jääst läbi vajunud, kuid õnneks ise välja saanud ning koos teistega seepeale lahkunud. Päästjad paigaldasid pärast paisjärve äärde hoiatavad sildid. Võrus Tamula järvel, õhukesema jääga kohas, kust saab alguse Võhandu jõgi, oli samal ajal jääle läinud kolm noorukit. Õnneks seegi kord kellegi elu otsesesse ohtu ei sattunud.
Viimase nelja aastaga ehk aastatel 2018–2021 on kolmes Lõuna-Eesti maakonnas kokku uppunud 31 inimest. 2019. aasta oli uppumissurmade vaates teistest mõnevõrra kergem: uppus kolm inimest. Kuid järgneval kahel aastal oli uppunuid juba üle kolme korra rohkem: mõlemal aastal kümme.
Võtame nüüd vaatluse alla külmema ajaga seotud perioodi – aasta paar viimast ja kolm esimest kuud, mil jää moodustub, püsima jääb ja vastu kevadet laguneb.
Jääpüüki harrastavad kalamehed peaksid kindlasti järgima päästeameti ohutusjuhiseid, kasutama turvavarustust ning mitte võtma liigseid riske.
Viimase nelja aasta jooksul on sel perioodil kolmes Lõuna-Eesti maakonnas uppunud ainult mehed, kelle hulgas valdavalt eakad inimesed. Kõik uppunud olid õnnetuse juhtumise ajal üksi. Talviste ja libedate olude kõrval mängis mõne uppuja puhul rolli ka alkohol. Lõuna-Eestis on talvisel ajal siseveekogudesse uppumised seotud kas jääl kalastamisega või kodulähedase veekogu ääres libastumise ja vette kukkumisega.
2018. aasta detsembris uppus Valgamaal Tõrva vallas 75-aastane jääl kalastav mees Pikasilla külas Väikesel Emajõel. Uppunu oli jääst läbi vajunud umbes 12 meetri kaugusel kaldast, ujumiskoha juurde jääva purde läheduses.
2020. aasta veebruaris leiti Põlvamaal talu juurest tiigikalda lähedalt kõhuli asendis näoli vees 74-aastane uppunud mees. Tiigil oli jääkirme peal ja kaldad libedad. Ilmselt oli mees vette kukkunud libisemise tõttu.
2020. aasta märtsis leiti Valga vallas 86-aastane üksi elav liikumisraskustega mees uppununa oma elukoha juurest tiigist. Maapind oli seal äärmiselt libe, tiigi serv mudane ja täis mädanenud õunu. Pealegi oli kallas veekogu suunas tugevalt kaldu. Mehe juures maas oli ehitusnuga, kargud, näpitsad ja eemal oksakäärid. Ta uppus hoolimata sellest, et tiigis oli vesi üsna madal.
2020. aasta märtsis uppus Võrumaal Setomaa vallas Napi külas oma kodutiiki 86-aastane mees. Äsja sadanud värske lumi kattis tiigi ääri ja purret ning muutis need väga libedaks. Mees leiti purde alt umbes põlvesügavusest veest. Samal päeval uppus Setomaa vallas Hindsa külas 63-aastane mees, kes oli pärast sõpradega napsu võtmist hakanud üksi kodu poole minema ja uppunud naabertalu tiiki. Sealgi olid tiigi kaldad värskelt sadanud lumest libedad.
2021. aasta jaanuaris uppus Valgamaal Väikesel Emajõel läbi jää vajunud 52-aastane kalamees. Asjaolud viitasid, et mees oli püüdnud jääaugust välja rabeleda. Uppumispaigas oli näha pooleteise meetri laiuselt ning kahe ja poole meetri pikkuselt purunenud jääga ala. Sellelgi õnnetusel pealtnägijaid kahjuks ei olnud. Mees oli hommikul üksi kalale läinud ja sugulased hakkasid teda otsima alles õhtul.
Inimelude säästmiseks saab päästeamet vajadusel kehtestada siseveekogude jääle mineku keelu. Siseveekogude jääle minekut saab keelata üleriigiliselt päästeameti peadirektor ja piirkondlikult päästekeskuse juht. Piirkondlik keeld võib kehtida ühe veekogu kohta, aga hõlmata ka tervet omavalitsust, maakonda või päästekeskuse regiooni.
Alates 8. märtsist on näiteks Lääne-Eesti kõigis maakondades siseveekogude jääle minek juba keelatud. Lõuna-Eestis veel sellist keeldu kehtestatud pole.
Samuti on päästeamet jääolude järsul muutumisel mõnes kohas erakorraliselt palunud õpetajatel rääkida õpilastele jääga seotud ohtudest.
Päästjate arsenali kuuluvad operatiivennetuslikud tegevused. Oma teeninduspiirkonnas käiakse siseveekogude juures jääpatrullis, et hoiatada ennast ohtu seadvaid inimesi ja kontrollida jääle mineku keelust kinnipidamist. Juhul kui inimene ei allu korraldusele, on päästjatel õigus rakendada sundi. Ohtlikesse kohtadesse paigaldavad päästjad nõrga jää eest hoiatavaid või jääle minekut keelavaid plakateid.
Päästeamet korraldab suurel hulgal veeohutuskoolitusi nii algkooli- ja põhikoolilastele kui ka täiskasvanutele. Laste tähelepanu köitmiseks on loodud talvise veeohutuse virtuaalreaalsuse mäng. Lisaks on veeohutusega seotud teemad lisatud õpetajaraamatutesse, et õpetajad jagaksid muude ainete õpetamise käigus ise lastele ennetusalaseid teadmisi. Samuti on päästeamet jääolude järsul muutumisel mõnes kohas erakorraliselt palunud õpetajatel rääkida õpilastele jääga seotud ohtudest.
Päästjad ja päästeametis töötavad ennetajad jagavad avalikel üritustel veeohutusalaseid õpetussõnu ja saavad näidata päästmise praktilisi võtteid. Kalapüügivõistlustel on tehtud nii-nimetatud jääaugu demo, mille käigus näitab pinnaltpääste varustuses päästja reaalsetes oludes, kuidas jäänaasklitega jääaugust välja saada või kuidas ennast ohtu seadmata sõpra jääaugust päästa.
Kodunõustamiste käigus hindavad päästjad tuleohutuse kõrval inimeste kodulähedaste veekogude ohutust. Sellest rääkimisel on sageli välja tulnud vanu juhtumeid, kus eakas inimene on kodutiigi libedalt kaldalt või purdelt vette libisenud ja isegi uppunud.