Contra võib postiljoniametist vaid unistada
23. märts 2022, 00:09
Põlvamaal Vastse-Kuustes joosti Ukraina heaks. Jooksu vedas kirjamees Contra (kodanikunimega Margus Konnula), kes luges enne staadionile suundumist õpilastele ka oma luuletusi.
Kirjamehe eesmärk on läbida 10 000 meetrit joostes võimalikult paljudel staadionidel, mis asuvad V-tähega algavates kohtades. Seni on ta jooksnud Viljandis, Võrus, Vändras, Vastseliinas, Võnnus, Viimsis ja Väätsal.
Ei välista ka jooksmist Ameerikas
«Eks ma võtan mujalt maailmast ka, kui trehvab. Eraldi kuhugi vähemalt esialgu sõitma ei hakka. Ja kas või Vladivostokki sõit nüüd mõnda aega teemaks ei tule – piire ei tasu ikka ületada. Kas W-täht ka arvesse läheb, et saaks näiteks Washingtonis joosta, ei ole ma veel otsustanud,» sõnas Contra.
Kuna Võnnu staadion valmis üsna hiljaaegu ja kooliprogrammis 10 000 meetri jooksu ei ole, kuulub Contra nimele nüüdsest ka staadionirekord.
Viimati läbis mees staadioniringe Väätsal, kus sai ajaks pool minutit alla tunni. «Olen aru saanud, et natuke rahulikumalt tuleb alustada. Varasematel aastatel olen jooksnud ka veerand tundi kiiremalt, aga praegu seda enam ei suuda,» tunnistas ta.
Vastse-Kuuste staadionil võtsid reedel koos Contraga 31 ringi ehk 10 000 meetri läbimise ette kooli juba lõpetanud Morten Saarna ja Karl Sims ning 7. klassi õpilane Joosep Birjuk. «Joosep käib Tartus laskesuusatamise trennis ning läheb õhtul veel võistlustele,» teadis õpetaja Tarvo Lillestik.
Ülejäänud koolipere läbis lumisel rajal üks kuni kolm ringi, viimase ringi tegid kaasa ka õpetajad. Jooksmast tulnud andsid järgmistele edasi kas Eesti või Ukraina lipu.
Kõige kiiremini suutis 10 000 meetrit läbida Birjuk, saades ajaks 52 minutit ning 40,37 sekundit. Järgnesid Saarna, Sims ja Contra, kes jäid võitjast maha 8–10 minutit.
«Pärast lõpetamist Contra väga kiitis meie poisse. Ta oli küll üritanud neil mõnda aega tuules püsida, aga ei jõudnud,» vahendas Vastse-Kuuste raamatukoguhoidja Mall Kõpp kirja- ja jooksumehe vahetuid muljeid.
Heategevusjooksuga kogutud 270 eurot ja 33 senti otsustas koolipere annetada Põlvamaa sõpruspiirkonna Kulõkivka heaks Ukrainas.
«Saime vähemalt midagi Kulõkivka heaks ära teha,» märkis Mall Kõpp.
Postiljoniametist võib vaid unistada
Kohtumisel õpilastega rääkis kirjamees, et kui poisipõlve lorilaulud ja näärivanale kirjutatud salmid välja arvata, siis esimese luuletuse kirjutas ta 15-aastasena. Algusaastatel ringlesid luuletused mööda Eestit käsikirjaliselt, kusjuures tihti polnud neil nimegi all. «Näiteks «Punk on surm» jõudis ka muusikakassetile ning autoriks oli märgitud «üks Tartu tüüp»,» mainis ta.
Oma luulekogusid illustreeris Contra algul ise, kuigi koolis oli tal joonistamishinne kaks. Kuid näiteks 2011. aastal ilmunud «Tarczani» illustreeris hoopis Edgar Valter, kes elas Urvaste lähedal luuletaja postiveopiirkonnas.
Contra, kirjanik
«Varsti pärast seda tuligi hüüdnimi Contra, mis meeldis mulle kõige rohkem. Aga mu kõige vägevam nimi on olnud Lõunaosariikide Lontkõrv,» tunnistas ta.
Aeg-ajalt on kirjamees mõlgutanud mõtteid ka postiljoniametisse naasmisest, kuid annab endale aru, et jalgrattaga ei suudaks ta enam postiringi läbida. Autot mees aga ei juhi.
Oma kirjanikunime sünni kohta märkis Contra, et tulenevalt perekonnanimest Konnula oli ta üks esimesi hüüdnimesid Konn. Järgnes Connors (Ameerika tennisetähest Jimmy Connorsist ajendatuna – M. M.). «Varsti pärast seda tuligi Contra, mis meeldis mulle kõige rohkem. Aga mu kõige vägevam nimi on olnud Lõunaosariikide Lontkõrv,» tunnistas ta.
Õpilased kuulsid muu hulgas, et matemaatika on Contra üks lemmikhobisid ning et ta teeb ise raamatupidamist.
Seitse aastat on mees lugenud raadios spordiluuletusi ning neid on kogunenud tuhatkond. Ühtekokku on ta luuletusi loonud 6000 ringis.
Luuletanud ka läti keeles
Luulekogu «Kõik on kõige targemad» on ilmunud vene, inglise ja läti keeles. Läti keeles on Contra ka luuletanud – sealhulgas teinud luuletuse, kus pole ühtegi s-tähte. Kõige uuem raamat «Luule on mäng» tutvustab mitmesuguseid luulevorme.
Saalist tulnud küsimusele, kelle poolt on ta käimasolevas sõjas, kostis Margus Konnula, et rahu poolt. «Jalgpallis olen Ukraina poolt,» lisas ta.
«Lemmikspordiala ongi jalgpall, kuigi ei jõua ise kaasa lüües nii kiiresti joosta, kui vaja. Lemmiktiim on Eesti koondis, klubidest aga Võru Helios ning meistriliigast Tartu Tammeka.»
Kuigi luuletaja poeg Herbert on lõõtsamängija, pole isast pillimeest saanud. «Õppisin küll akordionit. Kui aga mu käest küsiti, mis pilli mängin, näitasin läpakale ja ütlesin, et see on põrgukannel,» sõnas ta.
Meisterlik keelekasutus
Tänapäeva rahvalaulikuks tituleeritud kirjaniku luulelooming lähtub eesti uuema rahvalaulu traditsioonist. Contra luuletused on lõbusad ja vaimukad (autori üks lemmikžanre on paroodia), rahvalik vemmalvärss ja päevakajalisus on ühendatud meisterliku keelekasutusega. Oma loomingut armastab ta esitada lauldes või räppides. Kodukoha patrioodina luuletab ta sageli kohalikus võru keeles. Tõlgib läti keelest luulet ja proosat. Tema teine suur kirg on sport, eriti maratonijooks.
Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskus