Galerii ⟩ Keenis mälestati märtsiküüditamise ohvreid

Valgamaal Keeni raudteejaamas mälestati reedel märtsiküüditamise ohvreid. Memento Valgamaa ühenduse juhatuse esimehe Enno Kase sõnul meenutab Venemaa praegune käekiri Ukrainas aastakümnete tagust Nõukogude Liidu strateegiat.

«Täna 73 aastat tagasi algas suur Nõukogude Liidu üritus, kus nii Balti riikidest kui kõigilt teistelt vallutatud aladelt, Lääne-Valgevene, Lääne-Ukraina, Moldova territooriumitelt algas suur küüditamine. Selle eesmärk oli suruda maha kohalike vastupanu. Küüditamine 1949. aastal oli ainult üks osa nendest repressioonidest, mida Nõukogude Liit meie kallal korda saatis. 1941. oli küüditamine, pidevalt olid arreteerimised,» kirjeldas õigusvastaselt represseeritute liidu Memento Valgamaa ühenduse juhatuse esimees Enno Kase Keenis mälestuskogunemisel. Enno Kase on ka ise sündinud Siberis.

Kase sõnul sattus toona erinevate repressioonide alla umbes 70 000 inimest. «1949. aastal küüditati Eestist 20 000 inimest, pool neist olid naised ja lapsed, kelle mehed olid juba vangi viidud. Pool olid talupidajad, kelle kohta olid toimikus kriteeriumid, mis sobisid küüditamise jaoks. Rahva hulgas liigub palju müüte nagu naabrid oleks öelnud, et pangu naabri nime ka sinna kirja. Selliseid asju ei ole kuskil leitud, kaitsepolitsei on neid asju kommenteerinud, iga küüditamisele mineva pere kohta oli toimik ja toimikus nimekiri. Kõik see oli okupatsiooni tagajärg. Ei ole nii, et naabrimees oli vihane. Tuleb vaadata kurjalt Venemaa poole ja mitte kuskile mujale,» kõneles Kase.