KIRI: Ülekohus peab saama karistatud

Ilmar Vananurm, kirjanik Foto: Arved Breidaks

Maailmas on palju tarku inimesi. Samas on palju ka mittetarku ehk vähese mõistusega inimesi. Ei teagi täpselt, keda eelistab headus. Kahjuks peab headus aga tihti alla vanduma kurjusele-julmusele.

Kunagi tappis Kain Aabeli, oma venna. Nüüd, tuhandeid aastaid hiljem tapetakse samamoodi.

Maailmas on palju tarku. Kuid mitte iga tark inimene ei mõtle, et neid, kellele liiga tehakse, on vaja aidata. Et ülekohus peab saama karistatud, muidu see ei lõpe kunagi.

Praeguseid sündmusi seedides nendin, et Lääne-Euroopa inimestel ei ole kogemusi Vene impeeriumi taastajatega suhtlemisel. Eesti taasiseseisvumise ajal tuletas keegi meelde ühe rootslase küsimust, kes kuulis, kuidas 1941. aasta juunis aeti Baltikumis püssiähvardusel loomavagunitesse ning saadeti Siberisse kümneid tuhandeid inimesi.

Rootslane olla küsinud: «Aga miks te politseid appi ei kutsunud?»

Meie teame, miks. Aga see, kes pole totaalset riigikorda näinudki, ei tea.

Tänane Venemaa politsei mitte ei kaitse sõjavastaseid demonstrante, vaid annab kumminuiaga vastu pead ning pistab türmi. Too politsei ei kaitse inimeste õigusi, arukust ega inimlikkust, sest politseiriigis ei kaitsta inimõigusi, vaid kuritegelikku süsteemi.

Need, kes avaldavad tõde, on kuulutatud välisagentideks. Infokanalid, kes ei varja valitsejate kuritegusid, on suletud.

Uskumatu, kuidas miljoneid inimesi tänapäeval sunnitakse lähiminevikust tuttavasse vägivallariiki, kus õigus on vaid troonil olevatel kurjategijatel. Paraku pole ka kõik ohvrid süütud, sest on aastakümneid olnud osavõtmatud oma riigis toimuva suhtes. Olles uskunud vaid Suurt Jumalat – Riigitelevisiooni ja Raadiot.

Ka Eestis leidub neid, kes oma peaga ei mõtle, vaid usuvad-söövad kõike, mis lauale lükatakse. Ning leidub palju ükskõikseid isegi praeguse sõja asjus: «Ahh, mis nüüd mina... Mul ükstapuha! Las kaklevad.»

See, kes kurjust märgates käega rehmab, toetab kurjust. Kurjusele meeldivad pelgajad. Kui NATO-l puudub julgus kurjust maha suruda, on temast vähe kasu. Ütlen nii, sest ma pole ükskõikne. Slava Ukraini! Žive Belarus! Usun, et ka Valgevene vabaneb peagi diktaatori­­test. Diktaatorid saavad kaua valitseda vaid ükskõikse ühiskonna üle.