Lõuna-Eesti raamatukogud toovad välja oma kogude pärlid

Raamatukogu. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Täna avatakse enam kui 100 raamatukogus üle Eesti väljapanekud kogude kõige rariteetsemate esemetega. «Kogude pärlid» näitustel eksponeeritakse nii vanu raamatuid, erikujulisi köiteid kui huvitava taustalooga esemeid. Oma pärlid toovad välja ka Lõuna-Eesti raamatukogud.

Alates esmaspäevast eksponeerivad raamatukogud üle Eesti oma kõige erilisemaid esemeid, et rõhutada raamatukogude rolli oluliste mäluasutustena.

«Raamatukogud on juba üle poole tuhande aasta hoidnud Eesti kultuuripärandit. Raamatukogude aasta puhul toob enam kui sada raamatukogu üle Eesti oma suurimad aarded välja,» ütles Eesti rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo.

Iga raamatukogu on väljapaneku lahendanud omal moel, kuid ühendavaks jooneks on külastajatele oma kogu kõige-kõigemate tutvustamine. Väljapanekud, millest osad toimuvad ka virtuaalselt, on avatud 3. aprillini.

Põlvamaa

Põlgaste raamatukogu – riiulitele on välja pandud kogu kõige vanem teos, mis on aastast 1922. Näha saab ka teisi kogu kõige erilisemaid leide.

Põlva keskraamatukogu – näitusel on valik kauneimad raamatuid, mis leidnud äramärkimist konkurssidel, erikujulisi ja miniraamatuid, vanemaid raamatuid ja ajakirju. Kõige vanem raamat on 1862. aastal ilmunud piibel, millele tegi kauni nahkköite raamatukogu köitja Aado Kuhlap. Väljas on ka Adrienne Thomase romaan «Sõdur Katrin», mille 1944. aastal leidis peidukohast (oli saksa ajal raamatukogust kõrvaldatud) väike tüdruk, kes tagastas raamatu 1998. aastal.

Saverna rahvaraamatukogu – vitriinides on kõige-kõigemad kogust ehk vanim, rariteetseim, väikseim, kõige kallim, erilise kujundusega ja kõige paksem teos.

Tilsi raamatukogu – näitusele on kogutud kõige vanem, uuem, suurem, väiksem, raskem, kallim, ilusam, raamat. Samuti kõige kauem lugeja käes olnud ehk 11 aastat kogust eemal olnud teos.

Valgamaa

Riidaja raamatukogu – väljapaneku pärliteks on kaks raamatut, kaks keelt, aga sama sisu. «Morsel Podrigel Das Stammhaus der Familie von Stryk in Livland/Estland 1562-1919-2003» ja sama raamat eestikeelses tõlkes «Riidaja von Strykide perekonna põliskodu Liivi- ja Eestimaal 1562-1919-2003».

Valga keskraamatukogu – kogude pärlid «Hoiame sidet olnuga», kus on väljas vanad ja väärikad Valgamaa kodulooliste autorite raamatud. Näitus koosneb nii päris raamatutest kui ka seda täiendavast virtuaalsest näitusest.

Õru raamatukogu – väljapanekul on vanim tõlkekirjandus, luulekogud, lasteraamatud. Samuti paksemad raamatud, suuremõõtmelised, õhemad raamatud ning autogrammidega teosed.

Võrumaa

Kääpa raamatukogu – kõige vanemad, suuremad, väiksemad raamatud raamatukogu fondist ning raamatunäitus raamatukoguhoidja isiklikust muinasjuturaamatute kogust, mille vanimad eksemplarid on 19. sajandi lõpust.

Tsolgo raamatukogu – kõige vanemad teosed, millest vanimad pärinevad aastast 1938. Samuti tuuakse kogust välja oma kõige suuremad, paksemad ja ilusamad teosed.

Võru gümnaasiumi raamatukogu – näitus eriilmelistest raamatutest järgnevates kategooriates: suur, väike, paks, nunnu, autogrammiga, oma õpilaste kogu, veidra kujuga.

Võrumaa keskraamatukogu – väljas on vanim raamat kogus «Lieffländische Landesordnungen», 1707 (alamsaksa keelne Liivimaa riigiseadused), vanim eestikeelne raamat kogus «Piibli Ramat» 1739, «Piibli Ramat» 1854 (4. trükk); 1884 (10. trükk).