:format(webp)/nginx/o/2024/01/31/15861401t1h9323.jpg)
/nginx/o/2022/03/29/14453857t1h524b.jpg)
- Eesti hoiab idapiiril tugevdatud valvet.
- Piiri on appi valvama tulnud ka abipolitseinikud.
- Üksikud piiriületajad on palunud Eestilt varjupaika.
Ukraina sõja tõttu tugevdatud valvega idapiiril löövad patrullides ja vaatlustel kaasa ka vabatahtlikud abipolitseinikud, aidates katta lisandunud koormuse tõusu. Üks sellistest abilistest on 22-aastane Joleta Maria Laane, kes pühapäeval Piusa kordoni vastutusalas patrullimas käis.
«Mul oli kaks peamist põhjust, miks tulla,» ütleb end «vanaks patrioodiks» nimetav Laane. «Tahtsin julgeolekusse panustada ja vaadata, kuidas sellesse ametisse sobin.»
Põhikoolis kodutütrena riigikaitsepisikuga nakatunud Joleta Maria Laane on Tartus kolmanda kursuse eripedagoogika tudeng ning valmistub juunis ülikooli lõpetama. Pärast seda võib temast aga saada hoopis piirivalvur.
«Novembri lõpus läbisin abipolitseiniku kursuse, detsembris vormistati mind abipolitseinikuks ja praegu olen piirivalve rühma abipolitseinik,» räägib ta. «Töö piirivalves on mitmekesine, lisaks auto- ja jalgsipatrullile on näiteks ka ATV-, UTV-, suusa- ja saanipatrull. Piirivalve puhul meeldib mulle väga ka looduses viibimine.»
Lumi aitab jäljed leida
Tartumaalt pärit naise pühapäevane tööpäev Piusa kordonis algab pärast hommikust instruktaaži väljasõiduga piirilähedastele teedele, et hoida pilk peal Venemaaga külgnevatel põlluväljadel, metsatukkadel ning raiesmikel.
Laane saabus kordonisse laupäeval, tuues endaga kaasa lume, mis pühapäeva hommikul õhukese kihina Setomaa teid ja välju katab. Lumi teeb aga iga piirivalvuri tuju paremaks, sest võimalikud kahtlased jäljed jäävad sellel hõlpsalt silma.
Nelikveoline piirivalvesõiduk keerab Kääpa–Obinitsa–Võmmorski–Petseri teelt mõnisada meetrit enne Eesti-Vene piiri paremale metsa ning kulgeb mööda metsateed tühja talukohani, kus paistab kõik olevat nii, nagu päev varem. Laupäeval olid piirist mõnesaja meetri kaugusel asuvas talus käinud pärijad vara üle vaatamas ja kui piiri lähedal on liikumisi, käib asjaga tutvumas ka piirivalve.
Tagasi Petseri teel, keerame auto nina Obinitsa poole. Orust läbi ja suund Veretinä külla, sealt omakorda vasakule suunaga Helbi küla ja piiri poole. Põllul otsib umbes 30-pealine metskitsekari kõrrepõllult nosimist ja alles pika järelemõtlemise peale hakkab osa neist eemale sörkima.
Joleta Maria Laane,
abipolitseinik
«Meil käib siin inimesi igast Eesti otsast. Töö on vahetustega: viis päeva tööl, viis vaba.»
Nendel väljadel on aastate jooksul tabatud hulk ebaseaduslikult üle piiri tulnuid ning saadud kätte salasigarettide vedajaid. Sestap pole piirivalvureil siin kiiret kuhugi, auto liigub kiirusega 30 kilomeetrit tunnis, tehes vahepeal peatuse, et oleks aega ümbrust silmitseda. Inimeste liikumist on ennelõunasse jõudval pühapäeval vähe ning kui üks sõiduauto vastu tuleb, teatakse piirivalveautos juba eemalt, kellega on tegu.
«Meil käib siin inimesi igast Eesti otsast,» ütleb Laane. «Töö on vahetustega: viis päeva tööl, viis vaba.» Suure tõenäosusega tuleb ta pärast ülikooli lõpetamist siia piirivalvesse päriselt tööle. Abipolitseinikuna pole tal kõiki õigusi, mis kutselisel, mistap tuleb «abikal», nagu neid kutsutakse, olla patrullis koos kutselise piirivalvuriga.
Liigume mööda külateed Meremäe poole, läbi Uusvada Vinski külla, kus Meremäe–Petseri tee Petserisse jõudmata piiril lõppeb. Taamal helgib päikesepaistes mullu maha veetud lõiketraadist tõkkeaed.
Pärast 24. veebruaril alanud Vene-Ukraina sõda tugevdas Eesti piirikontrolli, kuid seni on rohelisel piiril püsinud rahu. «24. veebruarist on rohelisel piiril registreeritud üks ebaseaduslik piiriületus ning tegemist oli juhtumiga, kus alkoholijoobes isik rikkus piiri suunal Eestist Venemaale ja tagasi,» ütleb Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Virk.
/nginx/o/2022/03/29/14453859t1h8d9f.jpg)
Varjupaigataotlusi on idapiiri kagulõigul viimasel ajal ette tulnud paar tükki. Üks Venemaa kodanik palus Eestilt varjupaika sõja eelõhtul, 23. veebruaril, ning 3. märtsil esitas samasisulise taotluse üks Valgevene kodanik. «Lisaks on esitatud kaks varjupaigataotlust Eesti-Läti piiril: 25. veebruaril tegi seda Valgevene kodanik ja 9. märtsil Nigeeria kodanik. Peale selle esitas varjupaigataotluse üks Ukraina kodanik, seda Tartu politseimaja teenindussaalis,» lisab Virk.
Pilkupüüdev kott
Vinski külast tagasi Piusa kordoni poole liikudes teritatakse auto esimesel istmereal silmi ja pidur vajutatakse alla. Kohati üleujutatud ja nüüd kinnijäätunud heinamaal liigub teest umbes paarisaja meetri kaugusel kaks lühemat kogu. Neist ühel on käes kott, mis piirivalvuri tähelepanu tõmbab. Kes käib sellises kohas ja ajal kotiga? Kas tegemist võiks olla päikesetõusul üle rohelise piiri tulnud välismaalastega, kes nüüd sihitult jäätunud heinamaal suunda üritavad leida?
Et asi selgeks saaks, lähevad piirivalvurid lähemalt uurima. Tuleb välja, et tegemist on läheduses elavate lastega, kes külmunud heinamaal seiklust otsivad. Sündmusena see peatus kirja ei lähe.
Hommikuse patrullsõidu järel jätkub Joleta Maria Laane teenistuspäev pärast lõunat jalgsipatrullis piiritsoonis.
Kokku on Lõuna prefektuuris piirivalvuritel abiks kaheksa vabatahtlikku abipolitseinikku. Laekunud on veel kolm avaldust, liitumaks piirivalve rühmaga. «Kõik soovijad on jätkuvalt oodatud, et olla piirivalvuritele täiendavateks silmadeks ja kõrvadeks ning toetada patrull- ja vaatlustegevusel,» lisab Kerly Virk.
KOMMENTAAR
/nginx/o/2022/03/29/14453861t1h85b4.jpg)
Kerly Virk,
Lõuna prefektuuri pressiesindaja:
«Tugevdasime piirikontrolli välispiiril, kontrollime eriti põhjalikult Venemaalt saabujaid. Kui piiripunkti saabuvad Ukraina kodanikud, juhendame neid, kuidas on võimalik edasi Ukrainasse reisida või Eestisse siseneda.
Lisaks saatis Euroopa piiri- ja rannikuvalve amet Frontex märtsis PPA ettepanekul Eesti välispiirile piiripatrullidesse paarkümmend täiendavat piiriametnikku, kelle ülesanne on osaleda koos kohalikega igapäevases patrull- ja vaatlustegevuses.»