Kogenud koolijuht: haridus kipub liiga pehmeks minema

Koolis ei saa kõik käia selle nimel, et õpilane oleks õnnelik, vaid et laps saaks tulevaseks eluks hea ettevalmistuse, mille hulka kuulub ka oskus pingutada, leiab Põlva kooli direktor Igmar Matto. Foto: Arvo Meeks

Oma kabineti aknast näeb Põlva kooli direktor Igmar Matto (51) kõiki, kes koolimaja peauksest sisse-välja käivad, ja kui see oleks väike maakool, teaks ta täpselt, kes õpilastest hilines või kes lausa koju jäi. Aga Eesti ühes suuremas, 850 õpilasega põhikoolis oleks kõigi õpilaste tundmist direktorilt ilmselt palju nõuda.

«Ma pole jõudnud vaadata, kui suured me Eestis oleme, aga sellise õpilaste arvuga koole on väheks jäänud,» ütleb Räpina vallast Verioralt pärit Igmar Matto. Pärast viit Virumaal Rakke koolis veedetud tööaastat on ta kodukandis tagasi ning juhib 1. märtsist Lõuna-Eesti suurimat põhikooli. «Töötajaid on siin sama palju kui Rakkes õpilasi – 130. Mastaabid on erinevad. Kolm maja. Oleme Kagu-Eesti haridustempel.»

Kui kool töötab kolmes majas ja õpilasi on sedavõrd palju, võivad ulakamad poisid ilmselt kergemalt hingata, sest iga rumaluse pärast õpetaja neid ilmselt direktori juurde ei saada. Direktori ukse taha tekiks nii lausa järjekord.