Valgamaa lühiuudised

Noorsootöötaja Katrin Lang Foto: Dario Matson

Otepääl asus tööle uus noorsootöötaja

Otepää avatud noortekeskuses on tööl uus noorsootöötaja Katrin Lang.

Pärit on ta Tartust, kuid kolis hiljuti Otepääle. Lang on lõpetanud Tartu kunstigümnaasiumi ja Tartu kutsehariduskeskuses rekreatsioonikorralduse eriala. Varem on töötanud Yes Spordis müügispetsialistina.

«Kolisin eelmisel aastal Otepääle, nii et oma side on mul piirkonnaga olemas. Teen jõudumööda ka sporti: noorena olen tegelenud sõudmisega, praegu suusatan ja jooksen ning mind võib leida ka matkaradadelt,» sõnas Katrin Lang. LEPM

Sangaste pargi korrastustööd jätkuvad augustis

Tänavu talvel alustati Sangaste metsapargis looduskaitsetöödega, mille käigus raiutakse maha murdunud ja murdumisohtlikke püstiseid kuivi puid.

Paraku ei jõutud hilisele talvele kavandatud töid õigel ajal lõpetada ning 15. märtsist alanud lindude aktiivne pesitsusperiood ei võimalda praegu töödega jätkata. Seetõttu on pargis maas puunotid ja -oksad, mida ei saa ära koristada enne lindude pesitsusperioodi lõppu. Alates augustist on plaanis pargi korrastustöid edasi teha.

Pooleliolevad tööd ei takista aga matkamist ning endiselt saab liikuda Sangaste metsapargi kolmekilomeetrisel õpperajal. LEPM

Väljapanek näitab priirahvaks saamist

Tõrva vallas Taagepera raamatukogus on üleval Eesti rahvusarhiivi rändnäitus «Pärisrahvast priirahvaks».

Koostöös Tartu linnaga valminud ja koolidele suunatud näitus täiendab õppekavas läbi võetavat 19. sajandi alguse talurahvaseaduste ja pärisorjuse kaotamise teemat.

Pärisorjuse kaotamise tähtsust on raske ülehinnata. Kuigi endiselt mõisa kontrolli ja käsu all, valisid talupojad nüüd ise endale esindajad, kes vastutasid maksude tasumise, kogukonnaliikmete toimetuleku ja argielu korraldamise eest. See kasvatas omavalitsuslikku eneseteadvust, sellest sai alguse eestlaste vaimne ja materiaalne iseseisvumine: perenimede panek, talude päriseksostmine, hariduse levik ja mitmekesistumine, kohaliku omavalitsuse edenemine, kultuurrahvaks kasvamine, riikluse kättevõitmine. See kõik oli muidugi pikk protsess. Ent tervikut pole võimalik näha, tundmata selle üksteisele järgnevaid etappe ja pöördepunkte.

Näitusel välja toodud dokumendid räägivad pärisorjuse kaotamise aluseks olnud talurahvaseaduste – Eestimaal aastal 1816 ja Liivimaal 1819 – rakendamisest ja nende mõjust talurahvale. Väljapanek on Taageperas üleval 29. aprillini. LEPM