Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Tomi Saluveer: hakkamist täis tulijad

Copy
Tomi Saluveer
Tomi Saluveer Foto: Arvo Meeks

Hiljuti jõudsid Võrru põgenikest lemmikloomad: kolm koera ja kass. Sõjakolde plahvatuste ja paugutamise eest pakku pääsenud neljajalgsed on sügavas stressis ning peremehe või perenaise püksisäärest naljalt lahti ei lase. Hirmunud lemmikud on õnneks siiski ainsad, kes saabunutest ja siinolijatest hambaid näidavad.

Olen seni Võrus Ukraina sõjapõgenike kohta kuulnud vaid head. Kõlab tunnustus ukrainlaste tubliduse ja töökuse kohta, kiidetakse põgenike aktiivsust elukoha leidmisel. Nad soovivad kohe tööle minna, et hakata endale raha teenima, saada oma elu peale.

Võru linna sõjapõgenikele pakutud Jussikese lasteaia endised ruumid ning Pargikodu sotsiaalmaja pinnad on tänaseks täidetud. Eile õhtul oli Tartust saabumas kuueliikmeline perekond, kelle paigutuskohaks on plaanitud kolmanda põgenikemajana Kreutzwaldi tänava spordihoone. Linnas on kokku ligikaudu 150 ukrainlast, kes elavad peale linna pakutud majutuskohtade ka sugulaste-tuttavate juures või võõrustavad neid erakorterite omanikud.

Esimestele põgenikele pakutakse juba ka korterite üürimise võimalust. Linna ühistes majutuskohtades elatakse aga seni nii-öelda kolhoosielu. Hulgakesi koos elades tuleb arvestada, kuidas ühiseid asju omavahel jagada, millises kapis asuvad aga isiklikud asjad, tuleb koostada koristamisgraafik ja jõuda kokkuleppele söögivalmistamise korra asjus. Ukrainlastele teeb au ka see, et tülisid pole majades väidetavalt olnud.

Lõuna-Eesti ettevõtted seisavad järjekorras, et neid endale tööle saada: olgu need siis kokad, hooldajad, tootmistöölised või õpetajad. Äge, et sellised inimesed meile tulevad.

Kuigi rahvaste sõprust võib pidada nõukogude ajast pärit devalveerunud väljendiks, siis praegu on see saanud uue tähenduse. Südantsoojendavat episoodi kirjeldas ka Põlva tervisekeskust külastanud lähedane. Ta nägi pealt, kuidas värskelt eesti keelt õppima asunud ukrainlanna luges ette üsna keerulisi eestikeelseid sõnu, mida oli just ära õppinud. Emotsioon tegi südame rõõmsaks.

Hoolimata kõige hullematest sõjavintsutustest ja sageli isiklikust tragöödiast on meie tänavapilti ilmunud uskumatult reipad ja hakkamist täis inimesed. Ning Lõuna-Eesti tööjõumuredega ettevõtted seisavad järjekorras, et neid endale tööle saada: olgu need siis kokad, hooldajad, tootmistöölised või õpetajad. Äge, et sellised inimesed meile tulevad.

Tagasi üles