/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/04/12/14481397t1h4313.jpg)
Tartu ülikooli juhitava seireuuringu seekordse etapi tulemused näitavad, et kuigi epideemia on vaibumas, on koroonaviiruse levik veel väga laialdane.
Koroonaviiruse levik on endiselt laialdane
30. märtsist 11. aprillini kestnud etapi vältel testiti juhuvalimi alusel 2296 täisealist. Neist 7,6 protsenti andis positiivse viiruseproovi. Nakatunutest 40 protsenti olid veel nakkusohtlikud.
Uuringu juhi, Tartu ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul on potentsiaalselt nakkusohtlike osakaal märtsiga võrreldes kahanenud kolmandiku võrra. «Näeme, et epideemia on tasapisi vaibumas, kuid nakkusoht püsib ikka veel suur. Kui märtsis oli nakatunud iga üheksas täisealine, siis praegu iga kolmeteistkümnes.»
Jätkuvalt on kõige vähem nakatumist nende seas, kes haiguse läbi põdenud ja ka vaktsineeritud. Tõhustusdoosi saanute seas on nakatumine 60 protsenti väiksem kui kahe doosiga vaktsineeritute hulgas. Kalda sõnul kinnitab see, et vaktsineerimine vähendab ka viiruse levikut.
Seekordse etapi käigus andis koroonaviirusevastaste antikehade hulga hindamiseks vereproovi 2282 inimest. Neist ligi 90 protsendil olid antikehad olemas. Kõige suurem on antikehade levimus üle 65-aastaste vanuserühmas (94%). Kui vaktsineeritutest on antikehad olemas pea kõigil, siis läbipõdenutest 80 protsendil.
Küsitlusuuring, mis käsitles koroona varasemat läbipõdemist, näitas, et haiguse on läbi põdenud neljandik neist, kes on saanud tõhustusdoosi, aga lausa 60 protsenti neist, kes piirdunud tavapärase vaktsineerimiskuuriga. Need andmed kinnitavad, et tõhustusdoos on koroonavastase kaitse hoidmisel väga vajalik.
Piirangute kadumisega on kahanemas ka ohutunne. Seire käitumisuuring näitas, et järjekindlalt suureneb inimeste hulk, kes nakkuse leviku tõkestamiseks midagi ette ei võta. Seireuuringu tegevjuhi, Tartu ülikooli rahvatervishoiu kaasprofessori Mikk Jürissoni sõnul eeldab see riskirühmadelt enda hoidmisel suuremat valvsust. «Praegune nakatumistase on ikka veel palju kõrgem kui sügisese nakkuslaine tipus, mistõttu võiks vaktsineerimata inimesed ja riskirühmadesse kuulujad rahvarohketes kohtades siiski maski kanda, kuigi see enam kohustuslik pole,» ütles Jürisson.