Maarius Suviste: maksa või ole haige!

Maarius Suviste Foto: Arvo Meeks

Patsiendi seisukohast võtab Eesti meditsiiniline olukord vahel ikka ootamatuid pöördeid. Ei teagi enam suurest arusaamatusest, kas kaasa tunda või hoopis teistsuguseid emotsioone valla lasta.

Pensionär, pea 45 aastat oma koduriigis truualamlikult tööd rabanud, makse maksnud ja üldse muidu korralik kodanik, tahtis doktori manu minna. Täpsemalt ortopeedi juurde. Oma arsti juurde, kelle juures ta on aastate jooksul palju käinud ning vähe sellest – sama arst on ka teda opereerinud.

Kord aastas on tal vaja käia arsti vastuvõtul. Hakkas siis patsient sel aastal asju ajama, et kohustus tervise nimel ära teha. No ei ole arstiaegasid saada, ei ole. Neid haigekassa aegasid, kus patsient maksab viieeurost visiiditasu.

Aga kui kõik ise oma taskust kinni maksta, saab aja kas või homne päev. Sama arst, aga vastuvõtukoht veidi eemal teises kohas. No mida patsient pidi ette võtma? Oli ju vaja arsti juurde minna, sest opereeritud koht hakkas valutama ja valud ulatusid ka teistesse liigestesse.

Võttis siis selle oma-taskust-kinni-maksta-aja. Ja see, mis järgnes, oleks halvema tervisega inimesele võinud lõppeda kiirabis üles turgutamisega.

Ja kui arst siis arve ulatas... kõik kokku 416 eurot.

Visiiditasu 50 eurot, kolm röntgeniülesvõtet 45 eurot, vajalik süst haigesse liigesesse üle 200 euro, lisaks süstid teistesse valutavatesse liigestesse.

Ja kui arst siis arve ulatas... kõik kokku 416 eurot. See pidi veel hea, et mitte öelda soodushind olema. Patsient jaksas sel hetkel veel huumorit visata: 1. aprillist ju pension tõusis, mis seal siis ikka. Peaaegu kogu pension läks arve maksmiseks, elamiseks jäi pisku.

Kui arve makstud, sai ta haigla registratuurist teada: kui 7. aprillil kell 10 helistama hakata, saab suve lõpuks registreerida ortopeedi vastuvõtule haigekassa kulude ja kirjadega.

Täpselt sel päeval ja sel kellaajal hakkas ta helistama. Kõigepealt oli üheksa minutit kõne ootejärjekorras. Ja kui ta oli oma loo ära rääkinud, sai vastuseks: oi, teie soovitud arstile avanes ainult üks aeg juulis ja ühtegi aega enam pakkuda ei ole.

Aga oma taskust 50-eurose visiiditasuga vastuvõtt – palun väga, vabalt saada – tule, millal tahad. Ahjaa, soovitati veel Tallinna või Tartusse pöörduda, aga kuidas seal järjekorrad on, kes seda teab.

Oleks see siis vaid üksikjuhtum...

Tahad arstiabi – maksa aga. Paljuräägitud reaalsus on kõige ehedamal kujul käes. Ning tundub, et aina hullemaks läheb.