Seadus vabastab lapselapsed vanavanemate hoolduskohustusest

Lihtsustatakse ka puude raskusastme tuvastamist muutumatu või progresseeruva seisundiga vanaduspensioniealistel. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Riigikogus täna vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega astutakse esimesed olulised sammud pikaajalise hoolduse süsteemi korrastamise suunas.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Õnne Pillaku selgituse kohaselt sõnastatakse seaduses esmakordselt pikaajalise hoolduse mõiste. Lapselapsed ei ole enam kohustatud oma vanavanemate hoolduskulusid tasuma. Täpsustatakse selgemini põhimõtted, mille kohaselt tuleb pakkuda abi, et inimesed saaksid võimalikult kaua oma kodus elada.

„Ehkki kohalikul omavalitsusel on juba praegu kohustus oma inimesi aidata, täpsustab eelnõu, et edaspidi tuleb välja selgitada ka lähedast hooldava inimese toetusvajadus. Mida varem on omastehooldaja toetatud, seda suurema tõenäosusega jätkab või alustab ta tööturul osalemist ning ennetatakse hooldaja vaimse tervise probleemide tekkimist ja abivajaja seisu langemist,“ märkis Pillak.

„Selleks, et puudega inimesed saaksid kiiremini ja terviklikumat abi, tekib järgmisest aastast kohalikele omavalitsustele terviklik ülevaade oma haldusalas elavatest lastest, kellele on puude raskusastet taotletud ja täisealistest, kellel on puue tuvastatud. Selle eesmärk on märgata iga lapse ja pere ning täisealise abivajadust võimalikult vara ning luua lahendused, mis võimaldavad õigeaegset abi ja ennetavad probleemide süvenemist,“ lisas ta.

Pillak märkis, et asjatu bürokraatia vähendamiseks vabastatakse inimesed toimetulekutoetuse taotlemisel selliste andmete esitamisest, mis on juba riiklikes andmekogudes olemas. Lihtsustatakse ka puude raskusastme tuvastamist muutumatu või progresseeruva seisundiga vanaduspensioniealistel, võimaldades puude raskusastet tuvastada pikemaks ajaks kui viis aastat.