/nginx/o/2009/01/28/124319t1ha113.jpg)
Homme, 29. jaanuaril laseb Eesti Post välja postmargi, mis on pühendatud 90 aasta möödumisele Paju lahingust.
Eesti Post laseb käibele Paju lahingu postmargi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postmark Paju lahing 90 nominaalväärtusega 5.50 on trükitud trükikojas Vaba maa, margi tiraaž 100 000. Postmargi kujundaja on kunstnik Jaan Saar.
31. jaanuaril 1919 punaste läti küttidega toimunud Paju mõisa lahing Valga lähistel oli Vabadussõja algkuude veriseim. 30. jaanuaril vallutasid Kuperjanovi partisanid Paju mõisa koos Tõlliste hobupostijaamaga, samal ööl langes mõis uuesti punaste kätte.
Terve järgneva päeva kestnud lahingu järel õnnestus soomlastel koos partisanidega mõis uuesti enda kätte saada, kuid see maksis 42 mehe elu ja 113 meest said haavata.
1. veebruaril marssisid partisanid ja soomlased lahinguta vaenlase poolt mahajäetud Valga linna. Tähtis raudtee sõlmpunkt oli vabastatud ja lahingutegevus viidi Eestist välja.
Paju lahingus näitasid ülekaalus oleva vaenlase vastu võidelnud sõdurid üles surmapõlgust ja vaprust. Lahingus haavata saanud partisanide juht Julius Kuperjanov viidi koos teiste haavatutega Tartu haiglasse, kus ta saadud haavadesse 2. veebruaril 1919 suri.
1994. aastal püstitati Paju lahingu jäädvustamiseks mälestusmärk.