R, 9.12.2022

Ukraina lastel möödub esimene kuu eesti koolis

Lisandus haridusminister Liina Kersna kommentaar
Arved Breidaks
, reporter
Ukraina lastel möödub esimene kuu eesti koolis
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Põlva kooli direktor Igmar Matto avaldas kiitust õpetajatele, kes on Ukraina õpilastega kiiresti kohanenud.
Põlva kooli direktor Igmar Matto avaldas kiitust õpetajatele, kes on Ukraina õpilastega kiiresti kohanenud. Foto: Arvo Meeks
  • Lõuna-Eesti koolides ja lasteaedades käib 173 Ukraina põgenikku.
  • Kohti jätkub oluliselt suurema arvu laste koolitamiseks.
  • Koolides on ukrainlaste vastuvõtt üldiselt sujunud.

Lõuna-Eesti koolides ja lasteaedades oli 18. aprilli seisuga õppima asunud kokku 176 Ukraina sõjapõgenikust last, kelle kaasamisega siinsesse kooliellu pole esimese kuu jooksul koolijuhtide sõnul suurt muret olnud. Kohti jätkub vajadusel veel paljudele.

«Meil on kooli peale kokku 35 õpilast ja klassid on nad omaks võtnud,» ütles 850 õpilasega Põlva kooli direktor Igmar Matto.

Kui esimesed Ukraina lapsed umbes kuu aega tagasi Põlvas kooli jõudsid, oli koolijuhil tollal raske midagi öelda, kuidas neil minema hakkab. Nüüd võis ta hinnata, et läinud on arvatust paremini.

«Peamajas [Kesk tänaval] ja Mammastes oleme liitnud nad klassidega, aga Lina tänava majas proovime panna kokku esimesest viienda klassini need õpilased, kelle tuleviku kohta me ei tea, kui pikaks ajaks nad siia jäävad,» rääkis Matto. «Neid on praegu 13 õpilast ja nende juurde kaasame ka ühe Ukraina lapsevanema.»

Viimaste puhul on tegemist nende lastega, kes on majutatud emaga hotelli, kust nad kuu möödudes peaksid liikuma mujale elamispinnale, ka Põlvamaalt välja. «Kes on varem siia jõudnud, majutatud tuttavate juurde ja kellel ema on leidnud töö, siis neil on valdavalt siht siia jääda,» lisas Matto.

Tavalised lapsed

«Lapsed on sõbralikud ja toredad, mõni on julgem, küsivad ise abi, teised vähem, nagu ikka,» rääkis Võru Kesklinna kooli direktor Kaare Lill. Tema juhitavas koolis õpib praegu 21 ukrainlast ehk enam kui pooled Võrus põhikooliastmes käivatest põgenikest.

Võru Kesklinna kooli direktor Kaare Lill sõnas, et Ukraina lapsed õpivad koolis oma tunniplaani järgi ning saavad ka eesti keele tunde.
Võru Kesklinna kooli direktor Kaare Lill sõnas, et Ukraina lapsed õpivad koolis oma tunniplaani järgi ning saavad ka eesti keele tunde. Foto: Tomi Saluveer/

Ukraina õpilased on Kaare Lille sõnul klasside vahel hajutatud ning õpetajate kõrval on kool palganud poole kohaga tööle ka ühe ukrainlasest pedagoogi, kes annab ukraina keelt ja kirjandust. «Teisipäev on meil eesti keele päev, mil nad õpivad eesti keelt. Ei ole midagi halba öelda,» ütles Lill.

Ukraina lastele on toeks psühholoog ning nad vajavavad direktori sõnul aega kohanemiseks. «Mida väiksemad nad on, seda kiiremini kohanevad,» märkis ta.

Üks suur erinevus, mis ukrainlastel mõnevõrra harjumist nõudis, on Kesklinna kooli 75-minutilised õppetunnid. «Neil on isiklik tunniplaan, sest osad saavad ka videotunde [Ukrainast],» lisas Kaare Lill.

Väiksem kool

Erinevusi Lõuna-Eesti ja Ukraina koolide vahel on veelgi ja jutt ei käi ainult õppekeelest. «Neile väga meeldib siin, isegi rohkem kui oma koolis,» lausus Värska gümnaasiumi direktor Liina Palu. Põhjuseks nimetas ta koolide mastaabi vahet, sest tulles Ukrainast umbes tuhande lapsega koolist Värska 124 õpilasega gümnaasiumisse on see otsekui tulek sanatooriumisse.

Värska koolis õpib esmaspäevase seisuga kuus ukrainlast, kuid nende arv võib Liina Palu sõnul muutuda. «On kuulda, et osad [põgenikud] on ära minemas, aga kas see nii on, seda me veel täpselt ei tea,» lausus direktor.

Ukraina põgenike lapsed tutvusid Värska gümnaasiumiga 28. märtsil ning praegu õpib seal kokku kuus ukrainlast.
Ukraina põgenike lapsed tutvusid Värska gümnaasiumiga 28. märtsil ning praegu õpib seal kokku kuus ukrainlast. Foto: Indrek Sarapuu/Setomaa Vallavalitsus

Ukraina ja Eesti laste omavaheline suhtlemine käib Palu sõnul alates kolmandast klassist inglise keeles, nagu ka 7. ja 9. klassi õpilastel. Väiksemate lastega suhtlevad õpetajad vene keeles ning juures on ka tugiõpilased, kes vajadusel jutu vene keelest ukraina keelde ümber panevad.

Inglise ja vene keeles

«Ma ei ole täheldanud, et vene keeles suhtlemine kellelegi probleem oleks, aga üldiselt tuleb see inglise keeles paremini välja,» lisas Palu.

Põlva koolis on nooremates klassides samuti suhtluskeeleks vene keel ning vajadusel võetakse appi tõlkeäpp. «Lapsed on aktiivsed ja hakkajad, see on kindlasti suur pluss," sõnas Põlva koolijuht Igmar Matto. «Oma õpetajaid kiidan samuti. Müts maha, au ja kiitus,» lisas ta.

Kõik kolm koolijuhti kinnitasid, et Ukraina laste võimalikust kiusamist pole nad oma koolis midagi kuulnud. «Lapsed on sõbralikud, pole olnud ühtegi intsidenti,» sõnas Kaare Lill.

Pigem on Igmar Matto sõnul kostunud nendest klassidest, kuhu ukrainlasi pole jätkunud, nurinat, et nende klass on millestki otsekui ilma jäänud.

KOMMENTAAR

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna Foto: Tairo Lutter

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna:

«Selleks, et Ukraina lapsed ja noored õpiks võimalikult kiiresti ära eesti keele, on oluline nad suunata eelkõige eestikeelsetesse või keelekümblusmetoodikat kasutavatesse haridusasutusse. 

Kagu-Eestis maakondades on hetkel eestikeelses õppes enamus lapsi. Rõõmustav on, et eestikeelsetes koolides õpib lausa 162, venekeelsetes 15 ja keelekümblusmetoodikat rakendavates õppeasutustes on hetkel kirjas üks õpilane. Pingutame, et pakkuda Ukrainast tulnud lastele ja noortele kvaliteetset eestikeelset haridust. Sõja lõppedes, minnes tagasi Ukrainat üles ehitama, on need noored saanud Eestis kindlasti hea hariduse, leidnud uued sõbrad ja saanud selgeks uue keele.

Ministeeriumi küsitluse andmetel on 8. aprilli seisuga üle Eesti 64 koolis asunud tööle 80 Ukraina sõjapõgenikku. Võrumaal oli 8. aprillil tööl neli haridustöötajat. Enamus tööle asunuist on õpetaja või õpetaja abi ametikohal, aga on ka psühholooge, tugiisikuid, õppekoordinaatoreid ning ka näiteks neid, kes on tööl kokana sööklas või aitavad koolimaja korras hoida. Tänaseks on õppeasutustes Ukraina töötajaid kindlasti rohkem.»

Võru, Valga ja Põlva maakonna koolid ja lasteaiad on valmis Ukraina lapsi vastu võtma ühtekokku 1830 õppekohale, millest oli 14. aprilli seisuga täidetud 173.

Kõige enam õppekohti pakub välja Võru maakond – 1276, millest vabad on veel 1204. Valga maakond on valmis välja panema 299 õppekohta, millest vabad on veel 244. Põlvamaa välja pandud 255 õpilaskohast on vabad 209. Omavalitsustest on kõige suurema vabade õppekohtade arvuga Setomaa vald, kus on vabad 426 õppekohta.

Märksõnad
Tagasi üles