Kuritegevus näitas Lõuna-Eestis vähenemist

Võru politsei töötamas. Foto: Arved Breidaks

Lõuna-Eesti kolmes maakonnas registreeriti 2021. aastal 1394 kuritegu, mida oli 167 võrra vähem kui aasta varem, selgub statistikaameti teisipäeval avaldatud andmetest. Märgatav kuritegevuse taseme langus leidis aset Põlvamaal.

Põlva maakonnas pandi eelmisel aastal toime 253 kuritegu, mida oli 30 protsenti vähem kui aasta varem. Valgamaal langes kuritegude arv kümnendiku 541 juhtumini ning Võrumaal pandi mullu toime kaks kuritegu vähem kui aasta varem – 600.

Isikuvastaseid kuritegusid pandi Võru, Põlva ja Valga maakonnas mullu toime 420 ehk poolsada vähem kui aasta varem. Põlvamaal oli vähenemine lausa 40 protsenti 64 isikuvastase kuriteoni aastas. Nende seas pandi toime 48 kehalist väärkohtlemist ja üks vägistamine.

Valgamaal vähenes isikuvastaste kuritegude hulk nelja võrra 176-ni, nende seas kaks tapmist, 144 kehalist väärkohtlemist ja viis vägistamist.

Võrumaal vähenes isikuvastaste kuritegude arv kahe võrra 180ni, nende seas üks tapmine, 131 kehalist väärkohtlemist ja kuus vägistamist.

Varavastaseid kurtegusid pandi Põlvamaal toime 54 ehk poole võrra vähem kui aasta varem. Nende seas oli 29 vargust ja 12 kelmust.

Valgamaal vähenes varavastaste kuritegude arv aastas 15 protsenti 175ni, nende seas 126 vargust.

Võrumaal varavastaste kuritegude arv mullu hoopis suurenes – nelja juhtumi võrra 188ni, millest sada olid vargused.

Liikluskuritegudest suurenes mullu Põlvamaal joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine 9 juhtumi võrra 79ni.

Valgamaal oli kuritegelikku joobes juhtimist 17 juhtumit vähem kui aasta varem – 75. Ka Võrumaal vähenes kriminaalses joobes juhtide arv, tehes seda 120 juhtumilt tunamullu 99ni eelmisel aastal.

Eestis tervikuna on kuritegevus viimase viie aasta jooksul püsinud stabiilne. «Väikestele kõikumistele vaatamata ei ole registreeritud kuritegude arv enam õnneks 30 000 piiri ületanud. Võrdluseks pandi 2000ndate aastate alguses toime poole rohkem kuritegusid, mis näitab, et elu Eestis on muutunud oluliselt turvalisemaks,» ütles statistikaameti analüütik Erik Lest.

Isikuvastaseid kuritegusid registreeriti Eestis aasta jooksul 7057, mida on 407 võrra vähem kui aasta varem. Enamik ehk 80% juhtude puhul oli tegemist kehalise väärkohtlemisega (5646). Vägistamisi registreeriti 186, raskete tervisekahjustuste tekitamisi 74, tapmisi 20 ning mõrvu 7.

«Tapmiste ja raskete tervisekahjustuste tekitamiste arv oli läbi aastate madalaim. Vägistamisjuhtude arv kasvas aga märgatavalt – võrreldes aasta varasemaga lausa 22% ehk 36 juhtumi võrra,» täpsustas analüütik.

Varavastaseid kuritegusid registreeriti aasta jooksul 11 551 ehk 1596 võrra rohkem kui aasta varem. Aastases võrdluses registreeriti vähem omastamisi, väljapressimisi ja asjade omavolilise kasutamise juhtumeid, kuid varguste, röövimiste ja kelmuste arv tõusis. «Kelmuste arv kasvas aastaga pea poole võrra, jäädes 1457 peale. See on ühtlasi viimase kuue aasta kõrgeim näitaja,» lisas Lest.

Liikluskuritegusid registreeriti 3013, mida on aasta varasemaga võrreldes 455 võrra vähem. Muuhulgas vähenes joobeseisundis sõiduki juhtimiste arv. Majandusalaseid kuritegusid registreeriti 297 ehk 89 võrra rohkem kui 2020. aastal.

Kõige enam langes registreeritud kuritegude arv Hiiumaal (-49,4%), Põlvamaal (-30,1%) ja Viljandimaal (-21,8%), kasvas aga enim Raplamaal (18,7%), Järvamaal (7%) ja Pärnumaal (6,6%).

Enim kuritegusid 10 000 inimese kohta registreeriti Ida-Virumaal (277), kõige vähem aga Hiiumaal (83). Keskmiselt pandi Eestis 10 000 elaniku kohta toime 195 kuritegu.