:format(webp)/nginx/o/2022/03/14/14425078t1h928c.jpg)
Valitsuse liikmed kiitsid teisipäevasel e-kabinetinõupidamisel põhimõtteliselt heaks tänavuse lisaeelarve, millega kaetakse ootamatud ja kiireloomulised julgeoleku tugevdamise, Ukraina sõjapõgenike ning Eesti inimeste kriisis hakkamasaamisega seotud kulud. Lisaeelarve maht ulatub üle 700 miljoni euro.
«Venemaa alustatud Ukraina sõja tagajärjed puudutavad ka Eestit ja meie inimesi. Seetõttu tegime sõjaaja lisaeelarve, mis teeb Eestit tugevamaks. Samuti aitame lisaeelarvega Eesti inimestel mitme kriisi koosmõjul tekkivate tagasilöökidega paremini toime tulla,» ütles peaminister Kaja Kallas.
«Lisaeelarvega lõpetame ka Eesti sõltuvuse Venemaa gaasist. Loome veeldatud maagaasi vastuvõtuvõimekuse ja rendime koos Soomega LNG ujuvterminali. Eesti ja kogu meie regioon saab juba järgmisel külmaperioodil olla Vene gaasist täiesti sõltumatu. Lisaks otsustasime hankida ka riikliku gaasivaru mahus 1 tWh, mis moodustab 20 protsenti Eesti aastasest gaasitarbimisest. Tänased otsused tõstavad oluliselt Eesti inimeste turvatunnet, et saame muutunud julgeolekuolukorras hakkama,» lisas valitsusjuht.
Energiajulgeoleku tagamiseks luuakse tänavu sügiseks Paldiskis valmisolek võtta vastu veeldatud maagaasi ja rentida koos Soomega LNG ujuvterminal. Samuti on plaanis hankida riiklik gaasi- ja (täiendav) vedelkütusevaru. Toetust saavad investeeringud, mis on suunatud nii energiasäästu kui taastuvenergia väikelahendustesse.
Lisaeelarve kaitsepakett hõlmab selliste võimekuste arendamist, mida saab veel tänavu hankida. Otsused, kuhu raha suunata, põhinevad kaitseväe nõuannetel arvestusega, et hangitav relvastus peab tooma kohese sõjalise võime kasvu.
Lisaeelarvega nähakse ette raha Eesti idapiiri valve tugevdamiseks.
Tänavu märgistatakse Eesti suuremates linnades varjumiskohad ja alustatakse sireenidel põhineva ohuteavitussüsteemi väljatöötamist. Lisaks suurendatakse elanike ja kohalike omavalitsuste kriisiks valmisolekut, soetatakse evakuatsiooniks vajalikud vahendid ja varud ning paraneb märgatavalt päästevõrgustiku toimepidevus ja võimalused tulla toime sõjaolukorras. Riik suurendab päästeameti varingupääste, demineerimise ja esmaabi võimeid.
Riik investeerib oluliselt ka küberkaitse tugevdamisse.
Vaatamata sellele, et Eesti suudab end toiduga valdavalt ise varustada, on lisaeelarves ette nähtud eraldi summad toidujulgeoleku tugevdamiseks.
Toetust saab ka raadioside toimepidevuse suurendamine.
Lisaeelarvega nähakse ette rahastus sõjapõgenikele osutatavate teenuste jaoks nii riigiasutustele kui ka omavalitsustele.
Ukraina sõjapõgenikega seotud kulutused sisaldavad esmatasandi kulutusi nende vastuvõtmisel, näiteks esmane majutus- ja toitlustuskulu ning hädavajalik arstiabi. Samuti hüvitatakse kohalikele omavalitsustele sõjapõgenikega seotud vältimatu abi kulud, mis on tehtud kuni põgenike ajutise kaitse staatuse saamiseni.
Lisaeelarvega on planeeritud põgenikele majutuskohtade ettevalmistamiseks vajalikud investeeringud, näiteks riigi käes olevate pindade ettevalmistamine. Toetamaks põgenikke pikaajalise majutuskohtade leidmisel, tagatakse neile ühekordne toetus eluaseme üürilepinguga seotud kulude katmiseks, mida makstakse üürileandjale.
Suurem osa sõjapõgenikele ettenähtud kulutustest on seotud neile ajutise kaitse pakkumisega kaasnevate teenustega, eelkõige tervishoiu, töö leidmise ja sotsiaaltoetustega. Kuna ajutise kaitse saajatel on õigus samadele toetustele, hüvitistele ja teenustele, mis on Eesti alalistel elanikel, suurendatakse ka selleks ettenähtud eelarvet.
Toetuste ja hüvitiste hulgas on KOVide kaudu makstav toimetulekutoetus, vanemahüvitis kuni 1,5-aastaste laste vanemale, lapsetoetus ning lasterikka pere toetus. Põgenikest eakate toetamiseks on ettenähtud vahendid rahvapensioni suuruses sissetuleku tagamiseks ning riigi poolt vanaduspensioniealiste eest sotsiaalmaksu maksmiseks, et tagada ravikindlustus ka neile pensionäridele, kellele täiendavat toetust ei maksta.
Seoses abivajajate hulga suurenemisega tõstetakse psühhosotsiaalse kriisiabi võimekust, lisarahastust saavad rehabilitatsiooni ja erihoolekande teenused, samuti toiduabi ning vajalikud abivahendid.
Selleks, et põgenikud siseneksid võimalikult kiiresti Eesti tööturule, võimaldatakse neile ligipääs töötukassa tööturuteenustele. Samuti makstakse tingimuste täitmisel töötuna arvele võtnud põgenikele töötutoetust, ette on nähtud ka vahendid töövõimetoetuse maksmiseks.
Kõik Ukrainast saabunud põgenikud saavad vältimatut meditsiinilist abi ja neile pakutakse võimalust läbida tervisekontroll ning vajadusel kompenseeritakse ka vajaminevad ravimid. Ajutise kaitse saanutel on samasugune alus ravikindlustuse ja seeläbi ka tervishoiuteenuste saamiseks nagu Eesti inimestel.
Kuna põgenike vastuvõtmisel on suurem roll sotsiaalkindlustusametil, on ametile ettenähtud lisavahendid põgenike vastuvõtu, toitlustuse ja majutamise korraldamiseks ning põgenikele toetuste ja hüvitiste määramise ning väljamaksmise ja sotsiaalteenuste osutamise koordineerimiseks. Samuti on ettenähtud kulud kriisi lahendamiseks pikemas vaates mis sisaldab kulusid IT- arendustele, täiendavale tööjõule ning kommunikatsioonitegevustele.
Lisarahastus on ette nähtud Eesti haridussüsteemi tugevdamiseks, et Ukraina lapsed ja noored saaksid jätkata oma kooliteed ja eelkooliealised lapsed käia lasteaias. Täiendava rahaga toetatakse laste ja noorte paremat kohanemist ja lõimumist.
Samuti suurendab riik keeleõppe rahastust, muu hulgas ka eesti keele õpetajate täiendavat koolitamist. Ajutise kaitse saajatel on kohustus osaleda A1 taseme keeleõppes, et Eestis paremini hakkama saada. Info keeleõppesse registreerimise kohta jõuab automaatselt kõigile ajutise kaitse saanutele. Selleks, et paremini mõista Eesti riigi ja ühiskonna toimimist ning igapäevast elukorraldust, rahastab riik ajutise kaitse saajatele kohanemisprogrammi. Eestisse jõudnud sõjapõgenikud saavad suuremas mahus keeleõppes kui ka kohustuslikus kohanemisprogrammis hakata osalema juba paari kuu pärast.
Lisaeelarvega kasvab Eesti elanike toimetulekupiir 150 eurolt 200 eurole. Ajutiselt hakatakse eluasemelaenu arvestama kuluna toimetulekutoetuse määramisel.
Valitsuse reservfondis reserveeritakse summa, mis on mõeldud energiahinna ja elukalliduse leevendamiseks uue kütteperioodi alguses inimestele, kes seda kõige enam vajavad.
Ajutise maksumuudatusena leppis valitsusliit kokku langetada 2022. aasta lõpuni eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi EL lubatud miinimumtasemeni, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta. Praegu kehtiv aktsiisimäär on 100 eurot 1000 liitri kohta. Eriotstarbelist diislikütust on lubatud kasutada põllumajanduses ja tähtajaliselt ka põlevkivikaevandustes kuni 30. aprillini 2023. aastal. Samuti saab eriotstarbelist diislikütust kasutada kutselisel kalapüügil, kus see on aktsiisivabastuse loa alusel aktsiisist vabastatud.
Samuti lepiti kokku ajakirjandusväljaannetele kehtiva 9protsendilise vähendatud käibemaksumäära langetamises 5 protsendini ehk määrani, mis kehtib praegu ka Lätis ja Leedus. See toetab ausamat konkurentsi ajakirjanduses ja edendab eestikeelse kvaliteetajakirjanduse laiemat kättesaadavust.
/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)