Kalvi Kõva: koolitoit ei tohi alla käia ega ettevõtjad pankrotti minna

Kalvi Kőva Foto: Arvet Mägi

Toiduainete pöörame hinnakasv valmistab peavalu ka omavalitsustele ja ettevõtjatele. Sellest on saanud riiklik probleem.

Toidu kallinemisel on laiahaardeline mõju, aga võtkem vaatluse alla koolitoit. Juba mõnda aega on siin põhjust häirekella luua, sest ohus on lastele täisväärtusliku lõuna pakkumine. Nimelt püsib 2018. aasta tasemel toetus, mida riik omavalitsustele koolitoidu tarbeks eraldab. Riigieelarvest kukub ühe lapse koolilõunaks euro päevas, millele omavalitsused annavad jõudumööda raha juurde. Siin-seal panustavad ka vanemad, aga olukord on ikkagi hull. Ühe euro või ka mõnevõrra suurema summa eest ei valmista muutunud oludes maitsvat ja tervislikku söögikorda.

Praegu on kõige suurema murekoorma all ettevõtjad, kes võitsid riigihanked, kui toidukraam oli palju odavam. Nad ei suuda enam lepingus ette nähtud tingimustel lastele süüa teha. Toitlustajatel on valida, kas maksta peale ja minna mõne aja pärast pankrotti või tööst loobuda. Viimasel juhul paneb seadus ettevõtjale musta märgi külge: nii-öelda karistusena ei tohi ta järgnevatel hangetel osaleda. Sama probleemiga on silmitsi ka ehitusettevõtted, sest kõrgustesse on kihutanud ka puidu, metalli ja betooni hinnad, mis teevad hankelepingu täitmise võimatuks.