/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/04/21/14496130t1h099d.jpg)
Taasiseseisvunud Eesti ajaloo tõenäoliselt kõige suuremale sõjalisele õppusele Siil 2022 on oodata osalema 15 000 sõdurit, kellest veerandi moodustavad liitlasväed, kirjutab Postimees.
Lõuna-Eestis toimuval suurõppusel osaleb tänavu ligi 15 000 sõdurit
Mai keskel algaval ja pea kolm nädalat kestval õppusel on rõhk Lõuna-Eestis paikneva 2. jalaväebrigaadi ja strateegilise kommunikatsiooni proovile panemisel ning liitlastega ühise sõjakeele leidmisel.
Kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Veiko-Vello Palmi sõnul on miljoneid eurosid maksval Siilil esimest korda plaanis praktikas kõiki väeliike korraga kasutada. «Siil on lihtsalt Kevadtorm steroidide peal,» kirjeldas Palm 16. maist 3. juunini toimuvat õppust. Osalejate arv kasvab veel siiani.
Palm nimetas õppuse kolm peamist eesmärki: reservväe testimine, kaitseväe, Kaitseliidu ja liitlaste vahel ühise sõjapidamisvõimekuse loomine ja saarte kaitse.
Rambivalguses on 2. jalaväebrigaad, kus sõdib ligi 4000 sõdurit. Esimest korda saadetakse üks reservpataljon ka teravmoonaga lahinglaskmistele. Vastutegevust teeb Siilil 1. jalaväebrigaad, kes teeb täpselt seda, mis neile kaitseväe juhtkonnast ette öeldakse, samal ajal kui 2. brigaad on oma otsustes vaba ja peab oma peaga mõtlema.
«Harjutame teatud lahinguliike, üleminekut viivitusest kaitsesse ja seda, kas 2. jalaväebrigaad suudab õigel ajal vasturünnakuid teha, et oma põhikaitseliini taastada,» ütles Palm, kelle sõnul toimub Siilil nii palju harjutusi, et ta ei suuda neil järge pidadagi. Ta loodab, et keegi reservväelastest kümme päeva tegevusetult kuuse all molutama ei pea ja tegevust jagub.
Siilil osaleb 15 000 kaitse- ja reservväelast: üle 7000 reservväelase, 2500 ajateenijat, 2000 tegevväelast ja ligi 4000 liitlassõdurit. Osalevad Eesti, Kanada, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Läti, Leedu, Poola, Sloveenia, Rootsi, Ukraina, Suurbritannia ja USA.
Eesti üksustest on osalemas 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, õhuvägi, merevägi, sõjaväepolitsei, erioperatsioonide väejuhatus, küberväejuhatus, luurekeskus, kaitseväe akadeemia, kaitseväe peastaap ja Kaitseliidu maakaitseringkonnad.
NATO üksused võtavad õppusest osa NATO liitlaste lahingugrupp, NATO staabielement, Põhjadiviisi staap, Kirdekorpuse staap ja NATO strateegilise kommunikatsiooni oivakeskus.
USA-st osalevad Colorado ja Marylandi rahvuskaart, Marylandi õhuväe rahvuskaart nelja A-10 ründelennukiga, merejalaväe ekspeditsiooniüksus Wasp-klassi dessantlaeval Kearsarge ja LPD (dessantüksuste laev) Gunston Hall.
Lennuvahenditest on esindanud hävitajad Mirage Prantsusmaalt, Eurofighter Hispaaniast, Gripen Tšehhist, SU-22 Poolast, ründelennukid A-10 USA-stg ja helikopterid UH60 Black Hawk Suurbritanniasdt. .
Mereväe üksustest on kohal EML Wambola, väekaitsekaatrid, mobiilsed radarid, Wasp-klassi dessantlaev Kearsarge, dessantüksuste laev Gunston Hall ja Poola laevatõrje raketiüksus. Relvasüsteemidest kasutatakse HIMARS-i ja LMRS-i.
Mõned Eesti üksused liigutakse ka üle piiri Lätti sõdima, kus toimub samal ajal lätlaste suurõppus Namejs. «Tahame koordineerida oma tegevust nii, et sõdiksime lätlastega samas tempos. Kui on taganetud või kuskil midagi murdub, et siis lätlased saaksid õigel ajal info ja vastupidi,» rääkis kaitseväe juhataja asetäitja.
Samuti hinnatakse, kuidas saab strateegilise kommunikatsiooni keskus hakkama inforuumi kontrollimisega.
«Tavapärane teavitus – mis toimub ja kuidas toimub – ning kohalike omavalitsustega ühenduse hoidmine. Lisaks sõjalised infooperatsioonid, propaganda vastase suunas ja meie elanike kaitseks. Stratkomi keskuse väga tähtis ülesanne on ka väljamaale infopildi ja sõna tootmine, et kindlalt olla kohal inglise keeles,» selgitas kindralmajor Palm.