Surnud põrsastest raskete roimadeni – 34 aastat prokurörina

Võru kohtusaali prokuröri laua tagant on Terje Aleksašin aastate jooksul väga paljudele inimestele süüdistuse ette lugenud. Foto: Arvo Meeks

Ringkonnaprokurör Terje Aleksašin lükkab täna pärastlõunal lauasahtli kinni, võtab kolleegide kingitud lilled, laseb lahkudes pilgul käia üle tühjaks jääva kabineti ja annab ära Võru justiitsmajas uksi avava kiipkaardi. Majast lahkudes sulgub tema 34 aasta pikkuseks kujunenud karjäär prokurörina, mis sai alguse põrsaste kahtlaste surmade uurimisega.

Jah, need olid põrsad, kelle mahasuremise põhjuseid nooruke Võru prokurör 1980ndate lõpus rajooni kolhoosides uurimas käis. «Majandites olid loomade huku aktid, mida tuli kontrollida ja välja selgitada, miks põrsad või muud loomad lõppesid. Äkki oli põhjuseks mõne töötaja lohakus?» jutustab Aleksašin. «Prokuratuur tegeles tol ajal ka üldjärelevalvega, mis tähendas, et käidi mööda kolhoose ja ettevõtteid. Kõige jaburamad kontrollid olidki loomade surmad ja see, miks vagunid Võru raudteejaamas seisavad. Miks nad nii kaua seisavad ja kes selles süüdi on.»

Sellega oli prokuratuuris hea alustada juba kas või selle poolest, et sellisest jamast tüdines kiiresti ära. «Üpris varsti leidsin, et vaataks sinna kriminaalõiguse ja kohtu poole, sest kui ma oleks pidanud üldjärelevalvesse edasi jääma, oleksin ilmselt üsna ruttu siit jalga lasknud,» ütleb ta. Koos nõukogude võimuga kadus 1990ndate alguses prokuratuurist üldjärelevalve ning Aleksašin keskendus kriminaalsele maailmale.