GALERII ⟩ 250 tantsijat ei mahtunud «Savikoja venelast» üheskoos tantsima

Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi pidi rahvusvahelise tantsupäeva õhtul Räpinas ühistantsuks mängima lugu «Savikoja venelane» lausa kolm korda, sest 20 kollektiivi ligemale 250 tantsijaga poleks mahtunud korraga seda tantsima.

«Tantsuvägi on meil veelgi suurem, sest Viluste põhikoolis on tegutsemas mitmed tantsurühmad ning Räpinas ja Mehikoormas võimlejad. Koolivaheaja tõttu oli ka õpilasrühmades tantsijaid vähem, kuid koos tantsides said esinemised siiski teoks,» vahendas Räpina valla kultuurikeskuse juhataja Marge Trumsi.

Külalisena oli peole palutud Setomaa tantsurühm Hõbehall. Põlvamaa legendaarse rahvamuusiku Heino Mähari pillilugusid esitas rahvamuusikakooli pilliklubi, mille koosseisus osaleb ka Räpina muusikuid. Erilisteks etteasteteks kujunesid ka torupillilood Mihkel Toomas Heeringa ning Raivo Sildoja esituses.

«Olen uhke, et meie tantsupere on nii suur - see oli esmane tunnetus, kui enne peo algust rahvariietes väikeseid ja suuri tantsijaid muudkui tuli ja tuli. Meil pole palju võimalusi, kus tantsude saateks mängivad rahvamuusikud, aga seekord saime nende saatel ühistantsu tantsida ning simmanil seltskonnatantse keerutada. Imeliselt armas oli näha hetke, mil Vikerkaare lasteaia tantsulapsed kogunesid «Ukuaru valsi» saatel tantsuplatsile peo esimest tantsu tantsima. Moostest tulid tantsutaat Ülo Needo ja pilliklubi ning aitasid kaasa rahvakultuuri armastajate ühendamisele. Olin rõõmus, kui nägin ka lapsi ja noori simmanil ühises tantsuhoos, silm säramas,» vaatas õhtule tagasi tantsujuht Külliki Arjokesse.

Marge Trumsi tõdemusel vajab rahvakultuur pühendumist, aega ja hingestatust. «Kevadiste ja suviste suurpidudeni jõuame koduste mõistval toetusel ja kaasabil. Samuti on oluline materiaalne toetus ning meie vallas on see olemas. Ka koolide, lasteaedade ja kultuuriasutuste juhid peavad oluliseks rahvakultuurialase tegevuse järjepidevat toimimist,» nentis ta.

Traditsioonid pakuvad turvalisust

Räpina vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimees Kairi Kasearu märkis, et maailmas, kus üks kriis asendub kiiresti teisega, pakuvad traditsioonid turvalisust ja loovad kogukonna ühtsust. «Rahvakultuur - rahvamuusika ja rahvatants - on olnud Räpina kandis olulised. Selline ühistegevus toob meid kokku, liidab kogukonda ja põlvkondi ning tagab selle, et oleme nii riigi, kogukonna, perekonna kui ka iseendana tugevamad ja vastupidavamad. Rõõm on näha, et ühest perest on tantsimas nii vanaema, tütar kui tütrelaps, või siis isa koos poegadega. Olen veendunud, et 50 aasta pärast on need väikesed tantsijad siin tantsimas koos oma laste ja lastelastega,” lausus ta.

Marge Trumsi tänusõnad kuuluvad juhendajatele, kel jätkub sisemist põlemist, tantsijatele, kes kannavad vaimsust, ning rahvamuusikutele, kelle pillihelid rahustavad meeli ühises tunnetuses. Nimeliselt tõstis ta esile Ülle Galka, Külliki Arjokesse, Merle Kingla, Hele Aia, Margit Mathieseni, Indrek Variku, Esta Sokmani, Krista Salfi, Piret Varjundi, Evi Tamme, Anu Naela ning rahvamuusiku Krista Sildoja.

«Väikesed kohalikud peod kannavad edasi rahvakultuuri traditsioone ning seeläbi saavad toimuma ka suured tantsu- ja rahvamuusikapeod. Ees on ootamas Põlvamaa koolinoorte pidu, Lõuna-Eesti memme-taadi rahvapidu, Kagu-Eesti tantsupidu, Naiste tantsupidu Jõgeval ning Meeste tantsupidu Rakveres. Ühtehoidmist, hoolimist ja rõõmsat tegutsemistahet!» soovis Trumsi.