6. mail 2022 asutatakse Eesti ja teiste riikide kirjandushuviliste poolt Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Jaan Kaplinski selts eesmärgiga tegeleda rahvusvaheliselt tuntud luuletaja, esseisti ja mõtleja Jaan Kaplinski loomingulise pärandiga ja suhestada seda 21. sajandi oluliste probleemidega.
Asutatakse Jaan Kaplinski selts
Asutamispäeva esimese poole ettekanded kantakse avalikult üle Kirjandusmuuseumi videoportaalis Kirmus TV ning seltsi liikmeteks oodatakse asutamise järel kõiki Jaan Kaplinski loomingu austajaid.
Tartust pärit kirjanik Jaan Kaplinski (22.01.1941 – 08.08.2021) oli ja on maailma mõõtu luuletaja ja mõtleja, Rahvusvahelise Kirjasõna Vabariigi kodanik, nagu ta ennast nimetada armastas. Lisaks avaldatud teostele jäi temast maha ka arvukas käsikirjaline ja digitaalne pärand, mille korrastamine, läbitöötamine ning praegustele ja tulevastele põlvedele kättesaadavaks tegemine on suur ja aeganõudev ettevõtmine, mis vajab võimalikult paljude huviliste ühist tegutsemist.
«Jaan Kaplinski seltsi on vaja tema vaimse pärandi elavana hoidmiseks, et avastada ja jagada Kaplinski loomingus väljenduvaid poeetilisi, filosoofilisi ja maailmatunnetuslikke ideid luule olemuse ja inimeseks olemise, keele ja looduse ühtsuse, kultuuride põimumise kohta,» selgitas seltsi asutamise üks algataja, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin.
Seltsi peamiste tegevustena näevad asutajad Jaan Kaplinski humanistliku kirjandusliku ja mõttepärandi uurimist, levitamist ja edasiarendamist, andes selleks välja stipendiume ja preemiaid, korraldades kirjandussündmusi ja konverentse ning tehes koostööd kõrgkoolidega ja teiste kultuuriasutustega nii Eestis kui välismaal. Asutatava seltsiga jääb tihedalt seotuks ka Eesti kirjandusmuuseum: «Juba 1969. aastal hakkas Jaan Kaplinski tooma Eesti Kirjandusmuuseumisse oma materjale - käsikirju, kirjavahetusi ning fotosid. Ta oli ka üks esimesi kirjanikke, kes tõi meile oma materjalidega flopidiskid. Tema mahukas käsikirjaline ja digitaalne pärand on praegu korrastamisel ning töötame selle nimel, et Kaplinski kirjanduslik looming ja mõttevaramu oleksid kõigile kättesaadavad ning saaksid osaleda meie kultuurielus ka tulevikus,» sõnas Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhataja Kristi Metste.