Maarius Suviste: tants tengelpunga ümber

Maarius Suviste Foto: Arvo Meeks

Riigi ja omavalitsuste palgaliste põhi- ja kogupalga avalikustamine kevaditi on justkui omamoodi karjalaskepäev. Minge nüüd ja näidake! Rahakotirauad avanevad ja kohati üliüüratud summad kepslevad maksumaksjate silmade eest läbi nagu aru kaotanud loomakari muiste.

Kes vihastab, kes taob tulist rauda. Mõni sarjab endamisi, teine elab ennast jutunurgas või ühismeedias välja. Aga küllap on vähe neid, keda see külmaks jätab. Sest eks teise rahakotti piilumine eruta ju paljusid, eriti just silmas pidades neid tengelpungi, mis täituvad meie kõigi ühisest maksumaksjate taskust.

Kurjad kommentaarid ja sajatused mööduvad – nagu ka pikk ja külm talv. Ning mõneks ajaks siis jälle vaikus.

Aga kas siinse piirkonna ühe või teise valla esinumber peab saama või on väärt 4000 euro kanti töötasu, on esmajoones küsimus neile, kes talle säärase taevamanna ette laotanud on. Kuid eks jah, rumal on see, kes ei küsi. Ning kui toiduahel paigas ning seeläbi hääled peavad, siis ju neljaks aastaks muretu põli kindlustatud.

Peaks olema nii, et omavalitsusjuhi palk on esmajärjekorras seotud konkreetse omavalitsuse keskmise palgaga.

Kavalamad on sidunud juhtide palga Eesti keskmise palgaga. Kui suuresti Tallinn ja Harjumaa palgarallit veavad ja riigi keskmist upitavad, siis irooniat appi võttes on osale inimestele justkui ütlematagi selge, et tuleb automaatselt ka kagunurgas palka tõsta. Milline on aga otsene seos, jääb arusaamatuks. Aga kui juba, siis juba: säärane suhtumine võiks ju siis ka väljaspool vallamaja kehtida.

Olen sellest varem kirjutanud ning tuleb veel ja veel, sest ega küll küllale liiga tee. Peaks olema nii, et omavalitsusjuhi palk on esmajärjekorras seotud konkreetse omavalitsuse keskmise palgaga. Teise variandina võiks võtta aluseks maakonna keskmise. Näiteks Põlva, Valga ja Võru maakonna keskmine on ikka midagi muud kui Tallinnas ja Harjumaal.

Nii astutaks ühte jalga. Kuidas elab valija, nõnda elagu ka juht. Oma vaestega võiks ikka ühte sammu astuda. Siis saaks ühiselt oma elanikele säästunippe jagada, kuidas pideva hinnatõusu aegu toime tulla ja ellu jääda. Mitte nii, et elu käib justkui erisugustel planeetidel. Ja miks mitte ei võiks nõnda olla ka teiste omavalitsuste palgalistega. Kuidas elab teenindatav rahvas, nõnda elagu ka omavalitsuse palgalised raekojas. Parem sidusus või nii.

Riigiameti juhtide sissetulekud ning see, et ameti juhataja teenib rohkem kui peaminister, on muidugi teine ja pikem teema.