Aastas juhtub umbes 6000 metsloomadega seotud liiklusõnnetust

Metskitsed. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Eesti teedel juhtub umbes 6000 metsloomadega seotud õnnetust aastas ja IIZI Kindlustusmaakleri teatel see number kasvab, sest sõidukeid on liikluses järjest enam.

Maikuus sageneb loomade liikumine, sõiduteid ületavad eelmise aasta põdravasikad, metskitsed, jänesed ja mitmed linnud, teatas kindlustusmaakleri esindaja reedel. Eriti tähelepanelik tasuks olla varajastel hommiku- ja hilistel õhtutundidel, mil loomad on kõige aktiivsemad, nähtavus kehv ning risk õnnetusjuhtumiks kõige suurem.

Tartu Ülikooli zooloogia osakonna terioloogia kaasprofessori Jaanus Remmi sõnul on üks põhjus kindlasti asjaolu, et loomad lihtsalt ei taju kuigi hästi sõidukite kiirust. Seda just maanteedel, kus kiirused on suuremad.

“Metsloomad on arenenud välja sellise keskkonna jaoks, kus nii kiiresti liikuvaid objekte naljalt ei leidu. Linnud küll näiteks lendavad 60-70 kilomeetrit tunnis, kuid nemad ei puutu metsloomadega kokku ega tekita neile mingisugust ohtu. Seega pole nad võimelised aduma teel liikuva sõiduki kiirust ja seeläbi ka seda ohtu,” rääkis Remm.

Eesti teedel juhtub kõige enam õnnetusi metskitsedega – ligi 85 protsenti kõikidest suurimetajatega seotud kokkupõrgetest.

Teiseks toob Remm välja, et pimedamal ajal näitavad sõiduki tuled loomale teed selgemini ja tal tekib justkui arusaam, millises suunas liikuma peaks. “Selliseid juhtumeid tuleb ette üsna tihti näiteks jänestega. Kui jänes on sattunud tulede valgusvihku, siis on tal väga keeruline sellest vihust välja hüpata ja ta jääb pikki teed jooksma.” Sellises olukorras võiks auto seisma jätta ja tuled korraks välja lülitada, et loom pääseks valgusvihust ja saaks teed ületada.

Remm märkis, et tihtipeale lähevad loomad autot nähes paanikasse ja tekib nii-öelda ebaratsionaalne põgenemisinstinkt. “Loom ei suuda enam analüüsida, kuhu suunas ta liikuma peaks ja mis kiirusega. Sellest tulenevalt teeb ta vale otsuse ja hüppab autole ette," rääkis ta.

Tavaline liikluskindlustus kahjusid ei korva ja IIZI Kindlustusmaakler AS tõi turule vanematele sõidukitele mõeldud "Loomaga kokkupõrke“ lisakaitse.

"Liikluses loomaga õnnetult kokku sattudes traditsioonilisest liikluskindlustusest abi pole ja kuna Eesti teedel sõidavad valdavalt üle kümne aasta vanused sõidukid, siis lisakaitse tekkis väga lihtsal põhjusel - reaalsest vajadusest,“ rääkis IIZI sõiduki- ja masinakindlustuse tootearendusjuht Triin Kääramees, miks otsustati kõnealune lisakaitse luua. See tähendab, et loomale otsasõidu korral ei pea autoomanik kahjusid ise kinni maksma, vaid need hüvitab kindlustusselts.

Looma ja auto tervetena hoidmiseks peab jälgima liiklusmärki "Metsloomad teel”, sest metsloom on ettearvamatu. Peab olema hämaral ajal tähelepanelik ning sõiduk peab olema korras. Peaks tutvuma maanteede loomaohtlikkuse kaardiga ning hoidma liigeldes pikivahet.

Inimkannatanuga õnnetuse korral tuleb helistada 112, muu kahju korral helista 666 0300 ning hukkunud või viga saanud loomast tuleb teatada telefonil 1247.